II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatliku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laialdaselt kui võimlik. Nende jaoks oli see „Ameerika sajand“. Külm sõda, mis kasvas välja kauaaegsetest lahkarvamustest Nõukogude Liidu(edaspidi NL) ja USA vahel, oli sõjajärgse perioodi tähtsamaid poliitilisi küsimusi. Peale sõda üritas Ameerika jagada teiste riikidega oma vabaduse, võrdsuse ja demokraatia põhimõtteid. NL oli aga oma tegevuskava, mis vastandus täielikult Ameerika demokratiseerimise plaanile. Külma sõja algusest andsid märku riigijuhtide avalikud esinemised. 1946 a kuulutas Stalin, et maailmamajnduse praeguse kapitalistliku arengu juures on rahvusvaheline rahu
Impulsiivse inimesena suutis ta võtta vastu kiireid otsuseid. Tema töölaual Valges Majas oli silt, mis on sestpeale ameerika poliitikas kuulsaks saanud: "The Buck Stops Here," deviis, mis iseloomustas Trumani valmisolekut võtta vastu otsuseid ja ka tehtu eest vastutada. Tema otsustustel ja reageeringutel suhetes Nõukogude Liiduga oli tähtis mõju külma sõja algusele. Hüüdnimi "Give 'Em Hell Harry" Külm sõda Külm sõda kasvas välja kauaaegsetest lahkarvamustest Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheI Teise maailmasõja ajal leidsid kaks riiki teineteist Iiitlastena ja eirasid oma erimeelsusi, et võidelda ähvardava natsismi vastu. Sõja lõpul kerkisid aga vastuolud uuesti esile. Ühendriigid lootsid teiste riikidega jagada oma vabaduse, võrdsuse ja demokraatia põhimõtteid. Suutmata unustada suure majanduskriisi (1929-1940) tagajärgi, arendas Ameerika nüüd edasi
annaabi.ee 
