lihtsalt kasulaps. Juuliusel oli väga hea klapp Emmi õe Annaga, kes oli ka haritud ning kellega juulius sai lihtsalt rääkida , samuti soovitas anna Juuliusel ülikooli ära lõpetada, mida ta oli vahepeal alustanud. Annast sai tema usaldusisik. Aastate möödudes hakkas Juulius armastama aga oma pedagooitööd. Peale pikki pühendunud aastaid sai Juulius lõpuks tunnustuse mida ta nii kaua oli igatsenud ja oodanud. ,,Ma olen arvamusel, et teie kui meie kooli kauaaegseim õpetaja- kui ma ei eksi, olete teie ainus, kes vabariigi algusest peale on siin koolis töötanud- võiksite võtta enda peale inspektori ülesanded." Juuliusel õnnestus lõpuks saada ka direktori kohusetäitja amet. See oli tema elu kõrghetk. Juulius Kilimiti elutee haripunktil külastas kooli minister. See külaskäik ei kujunenud paraku selliseks nagu minister oli oodanud. Minister oli pettunud nähes kõige tavalisemat koolipäev: õpilased jooksid
Ta oli austatud ja suure isikliku saavutusena oli ta lõpetanud kooli. Kõikide nende aastate jooksul oli ta siiski säilitanud oma kindlameelsuse ja põhimõttelisuse, pean seda imetlusväärseks. Juuliusel oli alati üks kindel põhimõte, hoida lahus kooli- ja koduasjad. Koolist ei rääkinud ta kodus ja kodus koolist. Peale pikki pühendunud aastaid sai Juulius lõpuks tunnustuse mida ta nii kaua oli igatsenud ja oodanud. ,,Ma olen arvamusel, et teie kui meie kooli kauaaegseim õpetaja- kui ma ei eksi, olete teie ainus, kes vabariigi algusest peale on siin koolis töötanud- võiksite võtta enda peale inspektori ülesanded." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 265 ). See oli väga suur tunnustus mida üks õpetaja võis saada, Juulius oli sügavalt liigutatud ja õnnelik. Õpilaste autoriteet tema vastu tõusis. ,,Nad olid taltsamad juba selgi põhjusel, et ta oli ühtlasi ka nende klassijuhataja