Võimas sõjaväeriik, hirmu ja õuduste riik. Mesopotaamia, Süüria ja Palestiina üle valitsemine. Sõjavägi oli võitmatu, kuna leiutati sõjavanker, mille rataste külge pandi vikatid. Valitseja Assurbanibal, kes oli julm mees, kuid kultuuri toetaja rajas raamatukogu Ninivesse Uus-Babüloonia 7-5 saj eKr. Nebukadnetsar II, kes on tuntud suure ehitajana. Babülonist sai suurim ja uhkeim linn. Peajumal Marduki astmiktempel Paabeli torn; kuningalossi võlvide kohale katuseterassidele rajati rippaiad. Purustati Jeruusalemm, rünnati Egiptust. Mesopotaamia ühiskonnakorraldus Ühiskonna üldiseloomustus: Mesopotaamia ühiskond oli Egiptuse omast vähem stabiilne, vähem endasse tõmbunud, suurema kohanemisvõimega. Mesopotaamia tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi, Egiptuse tsivilisatsioon oli aga omandanud tunnusjooned, mis püsisid aastatuhaneid. Egiptuse eraldatus tagas tema tisvilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonitruuduse.
Kui kiilkiri ja sumerite vaimne pärand püsis Mesopotaamia tsivilisatsioonis veel aastatuhandeid, siis sõltumatud linnriigid hääbusid koos sumeritega. Üksteise järel kerkisid Mesopotaamias esile paljusid linnu ja piirkondi ühendavad suurriigid. Järgnevatel sajanditel kerkisid Mesopotaamias esile Assüüria ja Babüloonia riik. Viimase pealinnast Babülonist sai toonase maailma suurim ja uhkeim linn, kus paiknes peajumal Marduki astmiktempel- Paabeli torn. Kuningalossi võlvide kohale- katuseterassidele rajati rippaiad, mida nim. kuninganna Semiramise aedadeks. Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Alistatud kuningad jäid sageli edasi võimule kuid korraldasid alistajate vastu pidevalt mässusid. Seepärast hakkasid Assüüria kuningad määrama asevalitsejateks oma ülikuid, andes neile selle eest tasuks maad. Tavapärane Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriigikestest, mis kõik allusid ühele tugevale ülemvalitsejale- kuningale