maaomandil küttida väikeulukeid ning keelata jahipidamine või sätestada jahipidamiseks tingimusi. Eestis on ligikaudu 15 000 jahimeest, mis on umbes 1% kogu Eesti rahvastikust. Jahimaa kasutajad viivad ellu riikliku jahinduspoliitikat ning korraldavad ja viivad läbi jahindusliku tegevust oma kasutataval jahimaal. Jahipidamise nõuded ja tingimused on määratud jahindust puudutavas seadusandluses ja jahimaa kasutusõiguse lubades. Enamikku jahimaa kasutajaid ühendab katuseorganisatsioonina Eesti Jahimeeste Selts (EJS), mis korraldab jahimeeste koolitust ja annab välja jahipidamisõigust tõendavaid dokumente. Ulukiasurkondade seire Keskkonnateabe Keskus (KTK) jälgib ulukiasurkondade seisundit ja selles toimuvaid muutusi. Peamised meetodid selleks on: 1. Küttimisstatistika. Jahimaa kasutajad on kohustatud igal aastal koostama aruandluse jahipiirkonniti kõikide kütitud ulukite kohta liikide lõikes. Suurulukitel märgitakse aruandes ka kütitud isendite sugu ja vanusegrupp. 2
ebamugavust põhjustab!" Ma kardan, et selline asi on tüüpiline." (JUNG 2007: 262) Jung väljendab korduvalt oma nördimust kristliku maailmavaatega inimeste soovimatuse üle neile ebamugavust põhjustavaid küsimusi läbi mõelda. Ta peab seda ,,moraalseks arguseks" ning sõitleb ,,püha lihtsameelsuse" maski taha pugejaid. Jung ise läheb küllaltki radikaalset teed, mis samas on tema psühholoogilist teooriat vaadates loogiline valik. Ta näeb nimelt inimest ,,katuseorganisatsioonina", millesse on koondunud paljud väiksemad ,,allüksused" ehk osaisiksused, mida ta nimetab ,,kompleksideks". Sama skeemi rakendab ta ka Jumala puhul. Arutledes Kolmainu olemuse üle, lisab ta Isale, Pojale ja Pühale Vaimule veel Saatana. Seeläbi saab taoline ,,nelisus" tema arvates täiuslikuks. Taolise sammu tulemusena tundub Jumal deemonlikuna, kuid samas on kuri jällegi täiesti legitiimne ning loomulik asi.
annaabi.ee 
