Järgida tuleb endisaegsete hoonete mahtusid ja katusemaastikku. Uushoonestamise selgeks reguleerimiseks on riigi Muinsuskaitseinspektsiooni ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti tasandil vastu võetud dokument Tallinna vanalinna muinsuskaitseala uushoonestamise põhimõtted. * vanalinna hoove ei tohi täis ehitada ega katustada * vanalinna majade väliskuju ja -ilmet ei muudeta * pööningukorruseid võib välja ehitada vaid tingimusel, et olemasolevat katusekuju ei muudeta. Hoone tänavafassaadile uute katuseakende või uukide lisamine ei ole aktsepteeritav. LISAKS: maja säilimise tagamine on omaniku, mitte kellegi teise kohus! Heaperemehelik omanik ei jäta oma elamu katust parandamata põhjendusel, et muinsuskaitse ei luba tal majale rõdukesi lisada või katusekorrust piljardiruumiks ümber ehitada. Kõige kindlam on veel enne, kui vanalinnas tegutsemisega alustada, teha esimene käik
JUUGEND Juugendit oli ja on vähe säilinud Eestis. Armas Lindgren: Tartu Vanemuine - geomeetriline juugend, selge, pole mänguline. Hoone hävis sõjas, oli küll taastamiskõlbulik, kuid tollesed võimud otsutasid hävitada selle. Herman Gesellius + Eliel Saarinen + Armas Lindgren: Lutheri vabriku tööliste klubi 1905 - fassaadil on näha juugendit aga ka soome rahvusliku romantilist juugendit. Eliel Saarinen: Krediidipanga maja Pärnu mnt1912 - Omapärane katusekuju, ornamendid. Aleksei Bubõr + Nikolai Vassiljev (Peterburi): Tallinna Saksa Teater 1906-10 Osad mõisaid võib nimetada osaliselt juugendisse kuuluvaks- eestile omane geomeetriline juugend - Jäneda mõis 1915 Rohkem juugendlik on Otto Wildau Taagepera mõis 1907-12 Iseloomulik: kindluse arhitektuur, tohutult kõrged katused ja pehmed üleminekud. Juugendit iseloomustavad detailid- kaunistatud kaminad, uksed, dekoor. - Juugenduks Tartus Kastani tn Raudbetoon
annaabi.ee 
