Kunagi ei tasuks asju vaadata negatiivses võtmes. Tuleb sisendada endale, et kõik on korras ja meeles tuleks pidada, et alati võib hullem olla. Inimesed, eriti tänapäeval, võtavad asju ja ka inimesi aina enam iseenesestmõistetavalt. Nad ei pane tähele, mis neil juba on ja vinguvad asjade üle, mida neil ei ole. Ka ühiskonnas karjub ebavõrdsus. Kui bussijaama pingil istuv habetunud mees ei oska aimatagi, kus ta öö veedab, siis pilvelõhkuja katusekorteris elav karusnahkadesse mattunud daam, ei mõtle sekunditki selle peale, et tal pole kuskil öösel magada. Inimesed on ahned ja kuna iga poeaken määrib neile asju pähe, mida neil vaja ei ole, siis tekib neil tunne, et tuleks kõike kokku kuhjata ja ära osta. Inimesed ei tohiks asju ja inimesi liiga iseenesestmõistetavalt võtta ja väärtustada lihtsamaid asju elus. Näiteks perekond, sõprus ja hea tervis.
Elukvaliteet on inimete endi teha Eesti rahva vanasõna, et igaüks on oma õnne sepp, kehtib igas olukorras. Inimene langetab ise otsuseid, mis kujundavad tema elu ja selle kvaliteeti. See, mida inimene oma elus kõige enam väärtustab, tuleb kaasa kodust olgu selleks siis lähedaste olemasolu, haridus, karjäär või rahakoti paksus. Luksuslikus katusekorteris elab kolmekümnendates eluaastates edukas rikkurist firmaomanik, kes saab lubada endale kõike, mida hing ihaldab. Ta vanemad surid mõne aasta eest traagilises autoavariis, pärandades oma ainsale pojale kogu oma maise vara. Hetkel elab mees üksinda, võideldes kaugelearenenud kopsuvähiga, seltsiks vaid Prantsusmaalt ostetud pekingi paleekoer. Ühes kahetoalises Lasnamäe korteris elab seitsmelapseline pere, kelle ainsateks
oma poolt vaidluses Trumaniga Korea sõjas. Oma kõnes ütles ta: “Ma lõpetan oma 52-aastase sõjaväeteenistuse. Kui ta liitus armeega, olid tal omad lapselikud lootused ja unistused, kuid nüüd on maailm nii palju muutunud, et kunagised lootused ja unistused on nüüdseks haihtunud. Ta lõpuks mõistab ütlust “vanad sõdurid ei sure kunagi, vaid nad lihtsalt hajuvad ära” ning nüüd on tema aeg. Douglas ja ta naine Jean MacArthur veetsid oma viimased aastad Waldorf Towersi katusekorteris. Douglas MacArthur suri Walter Reedi armee meditsiinikeskuses 5. aprillil 1964. aastal sapiteede tsirroosist. Ta keha viidi avatud hauas New Yorki, kus teda hoiti 12 tundi, et rahvas saaks austusega ära saata lahkunud kangelase ning seejärel ta maeti. Kasutatud allikad: ● https://en.wikipedia.org/wiki/Douglas_MacArthur ● https://en.wikipedia.org/wiki/Douglas_MacArthur_in_World_War_II ● https://www.biography.com/people/douglas-macarthur-9390257
annaabi.ee 
