Ø Krundi ja kivid annetas Toomgildi vanem Hans Heinrich Flack Ø Ehitus venis 8 aastat rahapuudusel Ø Pühitseti sisse 1870 a. Ø Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto P. Hippius Ø Projekt valmis 1858 a. Ø 1862 a. paigaldati nurgakivi Ø 1870 a. sai hoone katuse peale Ø 1882 a. lõpetati tornide ehitus Ø Lõplikult projekti järgi pole kirik veel tänaseni valminud Ø Suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritga liigendamata ruumi Ø Hippius soovitas altaripildiks tellida, kui mitte mosaiigist siis freskotehnikas altarimaali Ø Altarimaal valmis 23. juuli 1879 Ø Rahvarohke sisseõnnistamine toimus 6 päeva hiljem Ø Maalil domineerivad punane ja sinine toon Ø Fresko ,, Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete... " on Köleri suurim teos ning eesti esimene monumentaalmaal Ø
Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolph von Bernhard. Kirik pühitseti sisse 1870. Seal asetseb eesti esimene monumentaalmaal > apsiidimaal "Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete...", mille autoriks on Johann Köler. Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. arhitektuurist ja kunstist Avar interjöör tuleb esile tänu selle erilisele katusekonstruktsioonile, mis võimaldas piilaritega liigendamata ruumi. Siseviimistlused võtsid kauem aega. Kirikus puudus ka altaripilt. J. Köler maalis fresko tasuta ning see võttis aega 10 päeva. > Valmis 23. juulil 1879. Maalil domineerivad sinine ja punane toon. > Eeskujuks oli Kopenhaageni Jumalaema kiriku Kristuse kuju. Aleksander Nevski katedraal Tallinna suurim ja suursuguseim kupliga katedraal. Suur ja rikkalikult dekoreeritud historitsistlikus
puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinaniššides. Kirikuhoone on neoromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab, et "välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. 10 Kaarli kiriku suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu selle erilisele katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritega liigendamata ruumi. Selle projekteeris Otto Pius Hippius koos tuntud konstruktori Rudolf von Bernhardiga. Bernhardi projekteeritud puust laekonstruktsiooni peeti omal ajal ehitustehnika suursaavutuseks, mille mudel jäi ehtima Eestimaa provintsiaalmuuseumi ja Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi ekspositsiooni. Bernhard oli omal ajal niivõrd mainekas insener, et kui 19. sajandil tekkisid
Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetaud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinanissides. Kirikuhoone on neuromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab et ,,välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegeist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. Kaarli kiriku suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu selle erilisele katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritega liigendamata ruumi. Selle projekteeris Otto Pius Hippius koos tuntud konstruktori Rudolf von Bernhardiga. Bernhardi projekteeritud puust laekonstruktsiooni peeti omal ajal ehitustehnika suursaavutuseks, mille mudel jäi ehtima Eestimaa provintsiaalmuuseumi ja Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi ekspositsiooni. Bernhard oli omal ajal niivõrd mainekas insener, et kui 19. sajandil tekkisid Rooma Peetri
annaabi.ee 
