Korvõielised Eesti elustik ja elukooslused Sander Rautam Ege Lehtsaar Kätlin Küttis 2011 Süstemaatika Sugukonna üldtunnused · Nad on peamiselt rohttaimed, sagedamini vahelduvate lehtedega, ilma abilehtedeta. · Õied on koondunud korvõisikutesse, ümbritsetud üldkattega, mis koosneb ühe või kahe realiselt või katusekivijalt asetunud kattelehtedest. · Õiepõhi on paljas, või kaetud kilejate soomustega või karvadega. Kuna õiepõhjal asetseb hulk väikesi õisi, siis on korvõisikul üheainsa õie välimus, eriti neil juhutudel kui korvõisikud on väikesed. · Tupp puudub või tema asemel soomused, harjased või karvatutid sulgjatest või lihtsatest karvadest, mis jäävad vilja külge. Sugukonna üldtunnused · Õiekroon moodustub viiest kokkukasvanud kroonlehest.
Eoste moodustumine algab 30-40-ndal eluaastal. Sporofüllid on koondunud kahesugusteks käbideks, mis omavahel tugevasti erinevad, kuid tekivad ühel taimel. Isaskäbid paiknevad rühmadena, emaskäbid – üksikult. Isaskäbi tekib soomuse kaenlas lühivõrse asemel, tema pikkus on 4-5mm, läbimõõt 3-4mm. Ta kujutab endast väljakujunenud teljega võsu, millel sporofüllid paiknevad spiraalselt, kattes üksteist katusekivijalt. Telje alusel on kaitsvad soomused. Mikrosporofüll on munajas, õhuke ja lame, kahe mikrosporangiumiga alapoolel. Sügiseks lõpeb mikrosporangiumides mikrospooride emarakkude moodustumine. Kevadel toimub meioos, mille tulemusena igast diploidsest emarakust tekib neli mikrospoori. Mikrospoor on ühe tuumaga, tema kest koosneb intiinist ja eksiinist, mille vahele tekib kaks õhupõit. Siinsamas
lehed ehk okkad on ristlõikes lame-kumerad, nende keskel kulgeb kaks juhtkimpu. Eoste moodustumine algab 30-40-ndal eluaastal. Sporofüllid on koondunud kahesugusteks käbideks, mis omavahel tugevasti erinevad, kuid tekivad ühel taimel. Isaskäbid paiknevad rühmadena, emaskäbid üksikult. Isaskäbi tekib soomuse kaenlas lühivõrse asemel, tema pikkus on 4-5mm, läbimõõt 3- 4mm. Ta kujutab endast väljakujunenud teljega võsu, millel sporofüllid paiknevad spiraalselt, kattes üksteist katusekivijalt. Telje alusel on kaitsvad soomused. Mikrosporofüll on munajas, õhuke ja lame, kahe mikrosporangiumiga alapoolel. Sügiseks lõpeb mikrosporangiumides mikrospooride emarakkude moodustumine. Kevadel toimub meioos, mille tulemusena igast diploidsest emarakust tekib neli mikrospoori. Mikrospoor on ühe tuumaga, tema kest koosneb intiinist ja eksiinist, mille vahele tekib kaks õhupõit. Siinsamas mikrosporangiumis toimub mikrospoori
lehed ehk okkad on ristlõikes lame-kumerad, nende keskel kulgeb kaks juhtkimpu. Eoste moodustumine algab 30-40-ndal eluaastal. Sporofüllid on koondunud kahesugusteks käbideks, mis omavahel tugevasti erinevad, kuid tekivad ühel taimel. Isaskäbid paiknevad rühmadena, emaskäbid üksikult. Isaskäbi tekib soomuse kaenlas lühivõrse asemel, tema pikkus on 4-5mm, läbimõõt 3- 4mm. Ta kujutab endast väljakujunenud teljega võsu, millel sporofüllid paiknevad spiraalselt, kattes üksteist katusekivijalt. Telje alusel on kaitsvad soomused. Mikrosporofüll on munajas, õhuke ja lame, kahe mikrosporangiumiga alapoolel. Sügiseks lõpeb mikrosporangiumides mikrospooride emarakkude moodustumine. Kevadel toimub meioos, mille tulemusena igast diploidsest emarakust tekib neli mikrospoori. Mikrospoor on ühe tuumaga, tema kest koosneb intiinist ja eksiinist, mille vahele tekib kaks õhupõit. Siinsamas mikrosporangiumis toimub mikrospoori
annaabi.ee 
