Lisaks on veel kivikamin kuid seal tehakse tuld vaid suurte sündmuste puhul. Esimesel korrusel asuvad kaks kõige kallimat tuba. Nende tubade pansionimaks ulatub 1800 frangini kuus! Teisel korrusel asuvad kaks korterit, mis on odavamad kui esimese korruse omad umbes 72 franki kuus. Kolmandal korrusel asuvad neli korterit millest kaks on välja üüritud. Nende korterite maksumus on umbes 45 franki kuus. Neljandal korrusel asub pööning pesu kuivatamiseks ning 2 katusekambrit, mis on köögitüdruku ja jooksupoisi kasutuses. Iga korruse viit väikeseruudulist akent ehivad varbkardinad. Maja otsmises seinas on kaks akent, varustatud alumisel korrusel raudlattidest võrega. Hoone õuel on põrsad, kanad ja kodujänesed ning isegi puukuur. Pansioni fassaad on aiakese poole; maja moodustab täisnurga NeuveSainteGenevieve tänavaga, kust näete vaid tema otsmist seina.
Korruse teine pool koosnes kahest korteris, mis olid selles pansionis kõige luksuslikumad. Neist kahest vähem luksuslikumas elas pansioni omanik ise. Teisel korrusel oli samuti kaks korterit, mis olid vähem luksuslikumad, kui esimese korruse omad. Kolmas korrus koosnes neljast toast ning seal elasid kõige vaesemad pansionärid. Neljandal korrusel olid pööning pesu kuivatamiseks ja kaks katusekambrit, kus elasid maja teenijad. Proua Vaquer’ oli keskealine naisterahvas. Tihti oli tal peas tülltanu, mille alt rippus salk halvasti kinnitatud võltsjuukseid. Kõndides vedas ta oma lohverdavaid tuhvleid järel. Ta nägu oli vanaldane ning rasvane, selle keskelt kerkis välja papagoi noka taoline nina. Ta käed olid väiksed ning lihavad ning tekitasid teda ümbritsevates inimestes hirmutunde. Kogu tema isik oli ümarik, kui viljasalve rott