See tempel on tsentraalehitis ja antiigiaja esimene religioosne kuppelehitis, kus põhirõhk suunati siseruumidele. Hoone kõrgus on 43 meetrit. [4] Joonis 9. Pantheon jumalatele pühendatud tempel. [12] 2.4. Varakristlik ja bütsantsi arhitektuur Varakristlikul perioodil ehitatud hooned pärinevad umbes 200 m.a.j. Nendeks olid katakombid, martüüriumid (reeglina ümmargused ehitised, mis rajati pühadele paikadele) ning katusehooned. Sellel perioodil pääses religioon võimule. Kui vanadesse templitesse pääsesid vaid preestrid, siis rahvas pidi palvetama jumalate poole väljaspool templit. See ei meeldinud kristlastele ja nad vajasid uusi suuremaid hooneid/kirikuid koguduste kogunemiskohtadeks. Reeglina olid vanad kirikuhooned nelinurksed, mille keskel oli kõrgem kesklööv ja mida valgustasid valgmikuaknad ja ümbritsesid külgedelt sammaslöövid. [10]
Keisri lossidel ning tema erilise soosingu alla kuuluvatel templitel kasutati kuldkollast värvi. Valitsushoonetel, ülikute lossidel, templitel kasutati kas rohelist või punast värvi. Ülejäänud hoonetel halli värvi. Templite ja losside katused kaunistati keraamiliste kujudega. Eelistati draakoneid, föönikseid ja lõvisid, mis sümboliseerisid võimu ja jõudu ning pidid kaitsma loodusõnnetuste eest. Omapära lisasid linnapildile ka budistlikud katusehooned pagoodid mitmekorruselised tornid. Tangi perioodile järgnenud sajanditel arenes välja hiina teater, kuigi olid juba tuttavad varematest aegadest nuku- ja varjuteater. Muusikaline draama kujunes välja 12.-13. sajandil rahvapidudest ning lüürilistest lauludest. Esile kerkis hulganisti dramaturge, kes rääkisid oma näidendites Hiina ajaloost, kritiseerisid seisuslikku korda, rõhutasid patriotismi ning õigluse vajalikkust. Muusikaline
annaabi.ee 
