Tuleb tõdeda, et kahjuks on linnud linnas ka oluliselt agressiivsemad. 3 1. Linnud linnas 1.1. Probleemsed linnuliigid linnamaastikus Kuigi ka linnas on linnud üks keskkonna osa põhjustavad linnud linnas tõsiseid probleeme. (Lodjak 2008) Põhjus, miks linnud linna tulevad, on lai toidu ja elipaikade valik. Linnas on palju lahtisi prügikaste ja mahavisatud toitu ning suuri õõnsustega pargipuid ja katusealuseid, mis on lindudele sobivaks elupaigaks. Linnud linnas on inimestega harjunud ja kohastuvad kiiresti. Näiteks võib tuua tuvi, kes seavad end kiirelt sisse kortermaja katusel, rõdudel või pööningul, kui vaid üks elanikest neid toidab ning reostavad väljaheidetega aknalaudu, vihmaveetorusid, ventilatsiooniavasid jm. (Teder 2008) . Sellised situatsioonid tekitavad lindude ja inimeste vahel probleeme. Seoses inimpopulatsiooni ekspansiooni ning linnade laienemisega on loomade-lindude ning
tuletõkkesektsioonideks jagamisel, kande- ja tuletõkketarindite tulepüsivusaegades. Elektrikilbiruum, sisseehitatud trafoalajaam ja tulekustutussüsteemi pumpla kaitstakse spetsiaalse gaaskustutussüsteemiga või pihustatud veesüsteemiga. Kinnised transportööritunnelid ja -galeriid kaitstakse käsitsijuhtimisega tulekustutussüsteemiga. Lahtisi ehitisi ja katusealuseid ei tule üldjuhul kaitsta automaatse tulekustutussüsteemiga. Ehitised, mis ei ole kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga või kuhu ei ole soovitav kustutussüsteemi paigaldada, varustatakse automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja tulekahju teatenuppudega. Tulekahju signalisatsioonisüsteemis kasutatakse üldjuhul suitsuandureid. Palgi- ja saematerjali ladustamise platsidele tuleb paigaldada tulekahju teatenupud vahemaaga mitte üle 150 m.
Nende lend on jõuline, liigutused on aeglased ja sujuvad, järske pöördeid nad ei tee. Tiigilendlaste lend võib kesta kogu öö, vahest väikeste vaheaegadega. Päeval varjuvad loomad majade katusealustesse, seinapragudesse ning ka puuõõntesse. Mai lõpus hoiduvad emased kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, kuhu võib kuuluda mitukümmend kuni sada looma. Isasloomad elavad sel ajal üksikult või väiksemate gruppidena emastest lahus. Poegimiskolooniad asustavad sageli kirikute katusealuseid. Juuni keskel toob tiigilendlane ilmale 1 poja, keda ema algul öistele toitumisretkedele kaasa tassib, hiljem aga päevasesse varjepaika jätab. Pojad kasvavad ruttu ja õpivad lendama juba 1 kuu vanuselt. Juuli lõpus või augusti alguse poegimiskoloonia laguneb. Talveks kogunevad tiigilendlased tavaliselt inimeste poolt kaevatud koobastesse, mida enam ei kasutata ning kus temperatuur püsib kogu talve vältel suhteliselt stabiilsena 2-7 ° C piires.
annaabi.ee 
