II käsul umbes 600 aastat eKr. Strabon annab ka rippuvate aedade mõõdud: "Rippuv aed on nelinurkne, külgede pikkus neli plethronit," üks plethron on 29,6 meetrit. Neid aedu peetigi antiikajal Babüloni suurimaks imeks. Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele ehk astmeliseks ehitatud katuseaiad. Aedade pindala arvatakse olevat umbes 1200 ruutmeetrit ja asusid neljaastmelistel terassidel. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Aedades kasvasid haruldased taimed ja ilusaid lilled. Ka meile tuttavat tulpi aretati juba Semiramise aedades. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Katused kaeti õlgedega, bituumeni ja tinakihiga, mis ei lasknud katusest vett läbi. Aedu
tasakaalu kunstlik moonutamine ◦ Poollooduslikud kooslused ◦ Antropogeensed kooslused ◦ Toidu- tarbija kallutatud suhe Lindude talvine toitmine ◦ Sõltuvus ühest paigast ◦ Kättesaadavus kiskjatele ◦ Haigused Antropogeenne vegetatsioon Inimese poolt loodud roheala kunstlikes või pool-looduslikes tingimustes ◦ Teede servad ◦ Pargid, parkmetsad ◦ Botaanikaaiad/arboreetumid ◦ Puude alleed ◦ Ajutine kultuurtaimestu ◦ Katuseaiad ◦ Niidud, karjamaad Lisaks esteetilisele poolele omab tähtsust õhu puhastamisel ja kinnisvara hinnapoliitikas Antropogeenne vegetatsioon tiheasustuses Aitab tõsta ala primaarproduktsiooni Pakub ressurssi teistele organismidele ◦ Toit ◦ Elupaik/varjupaik Vähendab reostust ◦ Tolm ◦ Müra ◦ Keskkonnamürgid ◦ Temperatuur Annab lisaväärtuse inimeste elukeskkonnale ◦ Esteetika ◦ Rekreatsioon Primaarproduktsioon