Väga levinud on na- katumine oksaharude või konkurentlatvade rebendite kaudu, mille põhjustajaks on sageli oksa enda mass; ka tulbastamisega kaasneb südamemädanik. On ka väga agressiivseid seeni, mis suudavad siseneda ter- vesse puusse, tungides läbi peenikeste narmasjuurte koorest või vett ammutavatest juurekarvadest. Üheks selliseks ohtlikuks, mulla kaudu oma seeneniidistik- ku levitavaks seeneks on juurepess. Olenevalt tüübist võib juurepess nakatada nii okas- kui lehtpuid; na- katunud puu tüves areneb mõne aastaga välja mitme meetri kõrgusele tõusev tüvemädanik. Kui lagundaja- Joonis 13. Õõnsusega pöök Luua pargis. Hästi on näha, kuidas puu on kaitsebarjäärina mädaniku leviku vastu seen on hävitanud tüve keskosas paikneva lülipuidu, katnud õõnsuse sisepinna kaitsva koorega. Foto: Veiko ongi puuõõnsus välja kujunenud
ei tohi katki torgata. Hõõrdehaavad tekivad enamasti jal- Kõigi haavade puhul on tähtis säilita- gadel ebasobivate jalatsite tõttu, rullis da nende puhtus. Nakatunud haava sokkidest, pesematusest ja harjuma- tunnused on punetus, turse, valu ja tusest pikalt jalgsi kõndida. Jalgade temperatuuri tõus. Haavast eritub ve- eest hoolitsemine aitab vältida hõõr- rist sekreeti ehk nõret või mäda. Na- devillide tekkimist. Jalgu tuleb sageli katunud haav tuleb puhastada puh- pesta, kuivatada ja katkihõõrdunud ta veega, katta puhta sidemega ning kohad plaasterdada. Peab hoolitsema pöörduda esmaabi saamiseks raviasu- selle eest, et sokkidel ei oleks kortse tusse. Sokk Sokk on eluohtlik vereringehäire, NB! Vaagna-, reie- või jalaluumurru mis avaldub vererõhu kiires languses. korral, kui ilmnevad sokitunnused, Põhjuseks võib olla suur väline vere- vigastatud jäset üles tõsta ei tohi!