Põldheina agrotehnika Põldheina kasvatuses jääb valitsevaks ristiku ja kõrreliste segu, sobib enamikule põldudele, Ristiku liigi valik sõltub niiskusest, kuivemale punane ristik, märjale roosaristik. Kõige ökonoomsem kahe aastane kasutamine, siis jääb rohukamarasse küllaldaselt ristikuid, mis siis tõstavad ja parandavad mulla viljakust. Kolmandal aastal lämmastikväetisi 80-100kg/ha. Tavaliselt eina saak 4-6 tonni hektarilt. Võib külvata katteviljana. 1. Punane ristik + timut = 195 2. P. Ristik, kõrrelised pealiseheinad=591 3. Valge ristik+kõrrelised+pealis ja alusheinad=1180 Varakult võtta kattevilli ära- haljasöödana. Väiksed ristiktaimed, siis võib saada 10 -15 tonni haljasmassi- niita 10 cm kõrguselt, augusti lõpus või septembris. Kui katteviljata siis saaks kaks niidet ennem umbrohu õitsemist, ja ei tohi lasta pikkalt lume alla- lämbub 10 12 cm.
hiljem. Kattevili teravili, mille alla on külvatud heintaimed (varajane oder on kõige riskivabam: kui paneme odra ja ristiku koos kasvama, siis odra saame ära koristada varakult, juuli III dekaad, ning ristik saab edasi kasvada; saame teda alla külvata nii tali- kui suvinisule. Suvinisu saab valmis augusti II dekaadis, kui tahame allakülviks otra kasutada, siis tuleks valida võimalikult varajase nisusordi) Talirukis ja kaer (?) Talirukist katteviljana ei ole soovitatav (ainult madala viljakusega põldudel). Kaer allakülvina on samuti halb kuna ta valmib septembrikuuks ning lamandub, mis omakorda võib rikkuda heintaimiku. Soodsamaks peetakse paar aastat kartulit, paar aastat puhkust kuna sellisel juhul jääb taastumisperiood pikemaks kui üle aasta külvaks kartulit! Kesad Kesade harimine hõlmab kõiki enne taliviljade külvi tehtavaid mullaharimistöid, mille ülesandeks on
annaabi.ee 
