soolatüükaid. Rändtirts (Locusta migratoria) ja kõrbetirts (Shistocerca gregaria) on viljapõldusid rüüstates põhjustanud mitmel pool Aafrikas ja Lähis-Idas kohutavat näljahäda. Huvitav Tirtsud varjavad end tihedas taimestikus ning suhtlevad omavahel mitmeti häälitsedes. Isased meelitavad emaseid ligi ning peletavad konkurente eemale siriseva ,,laulu'' abil. Heli tekib siis, kui tirts hõõrub oma kühmulist tagareit kiiresti edasi-tagasi kattetiiva soone vastu. Ritsikad ,,laulavad'' tiivakandasid vastamisi hõõrudes. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Ritsiklased http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ritsikad_tirtsud.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Tirtslased
Esinevad helitekitamise ja kuulmisorganid. Munad munetakse mulda, tavaliselt munapakikestena. Peamiselt päevase eluviisiga. Sooja ja kuivalembesed, enamasti taimtoidulised, harva röövloomad. Elavad puudel ja põõsastel, avamaastikul, mõned (kaerasori) ka pinnases. Liikide arv: 20 000, Eestis 40 liiki. Kirjandus: Albrecht, Z. 1963. Eesti sihktiivalised. Tartu Alamselts: Ritsikalised ehk pikatundlased Ensifera Niitjad tundlad enamasti kehast pikemad. Heliaparaat vasaku kattetiiva alusel, kus ühel soone alaküljel on hambad, parema kattetiiva siseküljel on aga paksenenud soon. Nende vastastikusel hõõrumisel tekib heli, mida tugevdatakse resonaatori abil (nn tiivapeegel). Kuulmisorganid eesjalgade säärtes. Heinaritsikas Decticus verrucivorus, harilik lauluritsikas Tettigonia cantans, kaerasori Gryllotalpa gryllotalpa, toakilk Gryllus domesticus. Alamselts: Tirtsulised ehk lühitundlalised Caelifera Tundlad kehast lühemad
annaabi.ee 
