Pintsaku töötlemise järjestus 1. Kanga kuumniiske töötlus 2. Kangale paigutus, detailide lõikamine 3. Dubleerimine 4. Õmblusjoonte üle kandmine, jäljendamine 5. Tasku asukoha kinni traageldamine 6. Sissevõtte töötlemine 7. Passede töötlemine 8. Esi-, seljapasse ühendamine hõlma-, seljadetailiga 9. Selja-, küljeõmbluste traageldamine 10. Prooviparanduste tegemine 11. Katteriide lõikamine dubleerimine, liimipidepaela kinnitamine, katteriide ühendamine hõlmaga 12. Küljetaskute töötlemine 13. Voodri paigutamine, detailide lõikamine 14. Põuetaskute töötlemine 15. Hõlmavoodri ühendamine põuetasku detailidega, voodri sissevõtte töötlemine 16. Hõlmavoodri ühendamine katteriidega, tasku kohalt kinnitamine 17. Põhimaterjali küljeümbluste töötlemine, allääre paigale traageldamine, pressimine 18. Voodri küljeõmbluste töötlemine 19. Alläärele voodri paigale traageldamine, allääre töötlemine 20
Joonistatakse kaelakaar, kinnitatakse aluskrae kaelakaarde ja pööratakse maha. Joonistatakse välja reväärikuju ja fikseeritakse revääri murdejoon, vajadusel süvendatakse käeaugukaart. Parem varrukas kinnitatakse käeaugukaarde. Vaadeldakse õla ja varruka pikkust, varruka laiust. 13. Joonistatakse välja proovis tehtud täpsustused ja paranduse. Parandused kantakse üle vastasdetailidele. Õmblusvarud lõigatakse ühelaiusteks. 14. Toote eesäärt kahandatakse pidepaelaga. 15. Katteriide juurdelõikamine. 16. Katteriide töötlemine (tugevdamine ja töötlemine eesäärele). 17. Hõlma - ja selja voodri juurdelõikus. 18. Hõlma läbilõigete töötlemine (õmmeldakse küljedetaili poolt ja õmblusvarud pressitakse lahku). 19. Selja keskosa alumise volditud detaili voltimine. 20. Selja keskõmbluse õmblemine, volditud detaili kinnitamine selja keskosa ülemise detaili külge (eelnevalt kinnitatud volditud detaili alla selja keskosa alumine detail ja). 21
Polstrisisuks kasutatakse porolooni, varasemast ajast pärinevate toolide polstitäitena on kasutatud ka hobujõhvi, mererohtu ja vatti. Polstrikatteks kasutatakse nahka, kunstnahka või mööbliriiet. Võta uue polstrikatte mõõdud vana polstrikatte pealt, arvesta juurde mõned cm õmblusvaru. Mererohi ja hobujõhv kaetakse omakorda õhukese vatikihiga, et polstri pealispinda ühtlasemaks muuta. Kui kasutad sisuks mererohtu või hobujõhvi ja polstirkatteks mööbliriiet, siis on katteriide alla vaja ka alusriiet, et jõhv või hein läbi pealisriide ei hakkaks tulema. Alusriideks sobib kõige paremini õhuke linane valge riie. Polstrikate kinnta liimi, klambrite või polstrinaeltega. Kinnitamisel jälgi, et polstrikate oleks võimalikult pingul. Kõige parem on katet kinnitada, alustades polstirservade keskkohtadest. Kui keskkohad on kinnitatud, on hea liikuda keskkohast ühtlaselt polstrinurkade poole, mis kinnita kõige viimasena
Tasku ülemise ääre keeramine, tasku ühendamine rinnadetailile, kvaliteedikontroll, parandamine – harjutus. 10. päev – 2-nõelaline masin – kleidi vöö mõõtmine, otsade õmblemine, keskpaigale täkke tegemine (312 tk). Kaksiknõelaga tavamasin – taskute pealeõmblemine kehaosadetailile – harjutus. 11. päev – nööbimasin – nääpide õmblemine 7+1 (84 särki). 12. päev – 1-nõelaline tavamasin, lukutald – luku ühendamine kehaosaga ja katteriide ühendamine kehaosa ja kaelakaarega (15 tk). 13. päev – 1-nõelaline tavamasin – tuunika kaelakaare kandi tagasipööramine, tikkereaga kinnitaminbe ja pesusildi õmblmine seljaosale (219 tk). Õlgade ühendamine, voldi õmblemine (15 tk). 14. päev – 1-nõelaline tavamasin – Õlgade ühendamine, voldi õmblemine (162 tk). 4 15. päev – 1-nõelaline tavamasin – Õlgade ühendamine, voldi õmblemine (194 tk). 16
olulised põhjapõdraliha, kalad ja metsamarjad. ASULAD JA EHITISED Kõige varasemaks peavarjuks on tõenäoliselt olnud koopad. Koobastesse varjuti ka siis, kui halb ilm ootamatult üllatas, koopaid nimetati ,,hädakodadeks". Kuid see polnud ainus võimalus ennast halva ilma eest kaitsta: näiteks pikakarvaliste soojade kasukatega varustatud põdrakarjused kaevasid talvel väljas ööbides lume sisse koopa, võttes katteriide või põdrasaani katuseks, või ööbisid põdrasaanis, kas kahe põhjapõdranaha vahel või paksu villase teki all. Varasematest aegadest on saamide aladelt teateid maa-alustest kodadest, kust leiti peavarju röövlite eest varjudes ja sõjaajal. Selliste kodade kohad on säilinud koltasaamide aladel. Maa-aluse koja katus oli maapinnaga tasa või ulatus veidi maapinnast kõrgemale ning oli põdrasamblaga kaetud. Tunti ka suuremaid n-ö asulaid, kus keskse ,,koridori"