väikeajusse. Sillas paiknevad unekeskus j ahingamiskeskused. Väikeaju cerebellum Kaal 120-150 g Koosneb poolkeradest ja ussist Hallollus paikneb pindmiselt Funktsioonid: Lihaste toonuse regulatsioon ja kontrollib lihaste tegevuse järjekorda Tasakaalu regulatsioon Uss kontrollib automaatseid liigutusi Keskaju mesencephalon Väikseim peaaju osa Koosneb suurajujalakestest ja katteplaadist III ja IV peaajunärvi tuumad Funktsioonid: Lihastoonuse regulatsioon Mittetahtlikud automaatsed liigutused Vaheaju diencephalon Taalamused ehk tundekühmud Paarilised, peamiselt hallollusest koosnevad moodustised Kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) koorealune keskus Taalamuste vahel asub III ajuvatsake Taalamuse kummalegi küljele jääb põlvikkeha, kuhu tulevad kuulmis- ja nägemiserutused Funktsioon:
Vitruvius võrdles nende stiilide sambaid vastavalt mehe, naise ja tütarlapse figuuriga. Dooria stiilis sambal puudub baas ja ta toetub otse templi alusele. Sammast kattis 16 - 20 püstloodset vaokest - kannelüüri. Keskelt oli sammas natuke jämedam, et vältida korrapärase silindri optilist ahenemist ja ka selleks, et tugevamini rõhutada raske koorma toetamisest tingitud pinget. Samba ülaosa (kapiteel) koosnes mõikakujulisest siilust (echines) ja sellele asetatud ruudukujulisest katteplaadist (abakus). Vitruvius ütles, et dooria sammas kujutab mehe keha proportsioone, tugevust ja ilu. Joonia stiil ei ole nii range kui dooria stiil. Joonia sammas on saledam ja tal on baas. Abakus koosneb keskelt nõgusast ja otstest spiraalkujulise voluudiga lõppevast nn. rullispadjandist. Kakskümmend neli sammast katvat kannelüüri pidid Vitruviuse arvates kujutama abielunaise rüüvolte.