5.Kolvi surve- ja töökäigul on mõlemad klapid suletud. 6.Väljalaske- ja sisselasketakti üleminekul, kolvi ülemise surnud seisu piirkonnas, on mõlemad klapid avatud (klappide kattumine), mis parandab silindri puhastamist töötanud gaasidest. NELJATAKTILISE SPM RING – JA PV DIAGRAMMID I. sisselase (40…80° enne ÜSS-i ASS-i) II. komprimeerimine III. paisumine IV. väljalase (40…55° enne ASS-i kuni 40…70° pärast ÜSS-i) Klappide kattenurk 40…80° enne ÜSS-i kuni 20…50° pärast ÜSS-i kuni 20…50 ° pärast KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID I takt Kolb liigub ülemisest surnud seisust alumise surnud seisu suunas eelnevalt komprimeeritud õhu ja küttesegu põlemisel tekkinud gaaside paisumise poolt tekitatud ja kolvile mõjuva jõu mõjul. Järelikult vastab kolvi see käik töötaktile. Kui kolvi ülemine äär töötakti lõpul (kontuurläbipuhke korral) avab
asendist ning klappide ja tõukurite või klappide ja nookurite vahekaugusest. Väntvõlli pöördenurki klappide avamise alghetkest sulgemiseni, väljendatuna kraadides, nim gaasijaotusdiagrammiks. Gaasijaotusfaasid sõltuvad peamiselt sellest, kui kiire on mootor. Mida suurem on väntvõlli nimipöörlemis sagedus, seda suuremad on gaasijaotusfaaside nurgad. Kõigil mootoritel on periood, mille vältel nii sisse- kui väljalaskeklapp on üheaegselt avatud. Seda perioodi nim klapikattumuseks. Kattenurk o vahemikus 16deg kuni 78deg. Klapikattumuse ajal kuigipalju täidet heitgaasidega kaasa ei voola, sest kattumise ajal kuigi palju täidet heitgaasidega kaasa ei voola, sest kattumise kestus ja vooluavad sel ajal on väikesed. Sobivaimad gaasijaotusfaasid määratakse iga marki mootorile kindlaks katseliselt. Isegi väikesed kõrvalekalded valitud gaasijaotusfaasidest vähendavad mootori võimsust ja ökonoomsust märgatavalt. Mootori koostamisel seatakse gaasijaotusfaasid õigeks väntvõlli
annaabi.ee 
