kuulmist ja nägemismälu mõjutab rohkem parem poolkera. Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad: · II n. occulomotoris silmaliigutajanärv · IV n. trochlearis plokinärv · V n. trigeminus kolmiknärv. Keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred kaks jämedat poolrulli, mis alates sillast lahknevad ning suunduvad etteüles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab katteplaat (katteleste, tektumileste), kus eristatakse nelikkeha (corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior). Alumised künkad kätkevad endas juhteteid, mis on seotud kuulmisfunktsiooniga. Sisekõrvast saabuvad närviimpulsid suunatakse sünapsitesse alumistes küngastes, mille kaudu nad edastatakse suurajusse. Ülemised künkad on seotud nägemisrefleksidega. Sinna saabuvad
trummiastrikust täielikult, ainult teo tipul on esiku- ja trummiastrik väikese ava helikotreema kaudu ühendatud. Teojuhas eristatakse basilaarlestet ja esikulestet. Basilaarlestmel paikneb kuulmiselund Corti elund. Ta koosneb tugi- ja retseptoorsetest rakkudest (karvrakkudest). Basilaarlestme sees on umbes 24000 ristipidist kiukest n.ö. kuulmiskeelikut. Nad pikenevad teo tipu suunas. Retseptoorsete rakkude kohal on katteleste. Kuulmisärrituse vastuvõtmine: jaluse võnkumine - esikuastriku perilümf helikotreema kaudu trummiastriku perilümf. Vastavalt perilümfi võnkumise laadile hakkavad basilaarlestmes kuulmiskeelikud võnkuma. Kusjuures samal kohal asetsevad retseptoorsed rakud erutuvad, puuduvad dendriididega vastu kattelestet, siin mehhaaniline võnkumine transformeeritakse närvierutuseks, mööda kaheksandat peaajunärvi ligub impulss peaajukoore oimusagarasse, seal tekib kuulmisaisting 128
lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks. Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad: II n. occulomotoris silmaliigutajanärv IV n. trochlearis plokinärv V n. trigeminus kolmiknärv. Keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred kaks jämedat poolrulli, mis alates sillast lahknevad ning suunduvad etteüles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab katteplaat (katteleste, tektumileste), kus eristatakse nelikkeha (corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior). Alumised künkad kätkevad endas juhteteid, mis on seotud kuulmisfunktsiooniga. Sisekõrvast saabuvad närviimpulsid suunatakse sünapsitesse alumistes küngastes, mille kaudu nad edastatakse suurajusse. Ülemised künkad on seotud nägemisrefleksidega. Sinna saabuvad närviimpulsid
annaabi.ee 
