lõikuri, sigarikääride, V-lõikuri või punch cutter'iga. 5. Sigarit lõigates avatakse sigari ost, nii et õhk pääseb sigarist läbi. Kui sigar on väga kuiv, siis tuleb seda enne lõikamist niisutada. 6. Sigar süüdatakse sellekst otstarbeks toodetud 10-15cm pikkuse seedrilaastu, spetsiaalse pika tiku või gaasiga töötava tulemasinaga. Süütamisel hoitakse sigarit 45kraadise nurga all leegi kohal. 7. Kui katteleht hõõguma hakkas, tuleb sigarit veidike pöörata, kuni see hakkab ühtlaselt põlema. 8. Süüdatud sigar ulatatakse kliendile. Sigari suitsetajatele on suuremad tuhatoosid. Sigarit ei suitsetata lõpuni, 1/3 jäetakse tõmbamata. Sigari kõrvale sobib pakkuda kalleid konjakeid, portveinidest kaua tammes või pudel laagerdunud marke.
osa võõrsõnu (sh eriti need, mis meile on laenatud tervikkujul), nt aadressbüroo, ballettmeister, kontsertmeister, detektiivromaan, signaallamp, sportauto, treeningpüksid. 2. Omastavas käändes on: a. kuuluvusseosele osutavad sõnad, ntvankriratas, aknaklaas, vennanaine, piibusuits; b. otstarvet märkivad sõnad, nt klaasinuga, rauasaag, söögilaud, veoauto, lokirullid; c. mõte-tüüpi sõnad, nt katteleht, tõkkepuu, tõlkelaen, seemnevili. 3. Kui täiendsõna väljendab põhisõnaga tähistatuainet või materjali, siis võib olenevalt konkreetsest sõnast esineda kas nimetav või omastav. Üldpõhimõte on, et nimetavalist liitumist kasutatakse juhul, kui liitsõna sisuliseks keskmeks on põhisõna, nt vaskpott = pott, mis on vasest (tehtud), klaashelmes, kipskuju, paberraha, palkmaja, pitspluus, plekk- karp, sametkleit, teivasaed