Kattekold Kattekold on Eesti kõige tavalisem kollaliik. Tema varred ei ole küll nii pikad kui karukollal, kuid need on hästi painutatavad. Kattekolla roomavad varred võivad kasvada veidi üle meetri pikkuseks. Korjamisel peab seda eristama looduskaitsealusest karukollast. Kattekollal on lehed laiali või allapoole langenud. Lehe tipud on teravad, jäigad ning ilma valgete karvakesteta. Kattekolla lehed paiknevad varrel, võrreldes karukollaga on neid suhteliselt hõredalt. Alates juunist on kattekollad soetamas endale järelkasvu, ehk neil arenevad eospead. Varre tippu areneb alati ainult üks eospea, kuid karukollal on neid umbes kaks kuni kolm. Eospea on ülejäänud varre jätkuks, lehtedeta kandvat vart kattekolla eospeal ei leidu. Uus taim areneb
eraldatud koldtaim). Karukold on roomava varrega ja ulatuslikke kloone moodustav taim. Vars on tihedalt kaetud väikeste süstjate lehtedega, kusjuures lehetipus on karv. Eestis on ta võrdlemisi sage, kuid looduskaitse all, et tõkestada tema ärakorjamist. Teda on kasutatud pärgade valmistamiseks. Karukolla eosed on ravimina kogutavad. Eestis kasvavatest kollaliikidest on karukollale sarnaseimad kattekold, ungrukold ja sookold. Kattekollal ei ole lehtede tipus karva. Eospead asuvad tal varrel lehtede vahel, mitte paljaste varte otsas nagu karukollal. Ungrukolda iseloomustab rangelt dihhotoomne harunemine - varre kaheksharunedes on mõlemad harud ühesugused ja harunevad omakorda sarnaselt. Seetõttu on ungrukold korrapärasema klooniga, ka on see pisem ja tihedam ning tumerohelisem kui karukollal. Sookold on oluliselt väiksem, ei moodusta suuri kloone, ning kasvab märjematel kohtadel.
rohkem kui kaks taimeorganit (lehte või oksa). Kollad (perekond Lycopodium) on väga aeglase arenguga. Seetõttu on ka kõik Eestis kasvavad kollaliigid (karu-, katte-, soo-, ungru- ja vareskold) looduskaitse all. Koldade varred on kaetud väikeste igihaljaste lehtedega, mille vahel osadel liikidel eosed valmivadki. Kuid näiteks katte- ja karukollal valmivad eosed taime tipust väljaulatuvatel kandjatel kasvavates eospeades. Karu- ja kattekollal on väliselt lihtne vahet teha karukolla lehtede tippude põhjal, need on pikalt karvaks ahenenud. Nii, et karukold paistab "pehmem". Kollaeoseid kasutati imikupuudrina. Sõnajalad on evolutsiooniliselt ürgsemad kui osjad ja kollad. Eesti sõnajalgadest nimetagem maarja-, laane-, suga-, naiste-, soo- ja mets-soosõnajalgu. Sõnajalgtaimede liikidest Eestis haruldasemad on näiteks koldjas selaginell, raunjalad (pangapragudes), võtmeheinad, imarad jt. PALJASSEEMNETAIMED - Gymnospermae
annaabi.ee 
