Sissevaade kunstimaailma Kunst on objektiivne tegelikkus, mille abil ei suhtle inimene üksnes leviku, vaide ka mineviku ja tulevikuga. Tühised pisiasjad värvid, mehised pintslitõmbed, motiiv jne. moodustavad täiuse, kuid täius ei ole mingi tühine pisiasi. Kunst on üks paljudest eneseväljendusviisidest, kus on kunstnikul võimalik koondada oma vaated ja põhimõtted silmaga nähtavaks ja käega katsutavaks, modernses maailmas isegi kõrvaga kuuldavaks. Kuid milleks kunst? Kunst saab alguse tundest. Kogenud kunstnik oskab selle tunde kristalliseeruda mõtteks ning anda sellele kuju. Kui kuju sanud teos suudab vaatajail või kuulajail hinge sügavustesse süütada tulukese on meister oma tööga edukalt hakkama saanud. Suure kunstniku poolt maalitud portreed sarnanevad inimestega rohkem kui tegelikkus, sest kunstnik toob esile nii inimese välimuse kui ka sisemuse. Igaüks ei suuda
läbi biograafiate aitab ajaloolastel uurida erinevaid ajaloo aspekte, mis on väga olulised saamaks teada, mis juhtus ajal enne meie sündi. Erinevates elulugudes peituvad ajaloolised viited aitavad täita pimekohti ajaloos. Nagu teada, siis ei käi isik, kellest elulugu kirja on pantud ja selle autor omavahel kokku, sest need on kaks eri isikut. Nii oli ka selle teksti puhul, et selle oli kirja pannud suurepärane kirjanik Jean, kes muutis Marechali elavaks ja käega katsutavaks. Kirja ei pantud mitte midagi, mis poleks kindel. See teos oleks justkui kohati olnud autori isikliku mälu peegeldus. Tekstist võis välja lugedagi, et Jean oli le Marechali kannupoiss, kes jagas temaga ühist saatust. Tekst kannab edasi ka seda, kuidas Jean pühendas kogu oma vaimse ja maise varanduse, et koguda informatsiooni oma armastatud isanda kohta. Selline siiras armastus ehk oligi selle teose loomise üheks aluseks.
mitmekesine:luuletused, lasteramatud, proosa, esseed, artiklid, tõlked jms, mida kõike on ta viljelenud oma diplomaadist abikaasa kõrval, trotsides seal juures ka pideva reisimise ja uudse keskkonna tõttu loomega seonduvaid raskusi. Poetessi eneseväljendus on meeletult omanäoline ning see teebki tema luule niivõrd teistsugusek, mis väljendub eelkõige luuleridade sügavasse sisse- elamisse. Paljud luuletajad on erilised oma loome poolest, kuid Luik suudab selle igale eestlasele käega katsutavaks teha jäädes ise tahaplaanile. See on nagu luulekunst koos pildimaterjaliga, mis jääb sind päevadeks kummitama ja seda selle sõna parimas vormis. Kui minna lõpuni tema luuleridade vahele, oled leidnud ka rahu eneses-oma kehas ja hinges. Luuletused on seotud AJAga,seda selle mõiste erinevate viisidega,kuhu ta kaasab oma lapsepõlve, mälestustest head ja halvad kogemused.Lüürik oskab oma kogemusi suurepäraselt välja tuua lapse loogikast lähtuvalt,mis on paraku reaalsed ja ebaõiged
annaabi.ee 
