Kuressaare Ametikool Varrud Grupitöö KP21 Kevin Põld ja Tjorn Treu Õpetaja:Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Sisukord: SISSEJUHATUS....................................................................................................... 3 KATSIKUD EHK VARRUD........................................................................................ 4 VARRULISED EHK KATSIKULISED..................................................................................5 VADERID................................................................................................................................6 INIMESTE KOMBED...................................................................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD.............
Seda tehti selleks, et tagada, et laps kindlasti abielluks. Seoses ristiusu levikuga kandusid mõned vanad lapse pesuveega seotud tavad üle ristimisveele. Kindlasti tuli pesuvette panna hõbedat, seda iidsetest aegadest ohvriks toodud ja kurja tõrjuvat metalli. Esimeseks oluliseks sündi tähistavaks pidustuseks oli katsikul Peale sündi käimine. Sama küla abielunaised tulid last vaatama ning tõid kindlasti kaasa süüa ja kingituse lapsele. Esimesed katsikulised ei tohtinud olla vaesed ega vanad, sest siis kasvas lapsest vaene inimene. Katsikul käidi niikaua kui sünnitanu (nn nurganaine) lamas ja see aeg võis kesta paarist päevast mõne nädalani. Lapse jaoks oli aeg sündimisest kuni ristimiseni kõige ohtuderohkem. Last ei jäetud kunagi üksi ja öö läbi põles tuli. Kurja silma jõu võttis ka hõbeasi lapse rinnal. Nimi pandi lapsele tavaliselt kas vanavanemate või lähedal asuva tähtpäeva järgi. Lapsele ei
praetud kana, mida ümbritsesid keedumunapoolikud. Võimaluse korral viidi sööki nii palju, et terve pere saaks söönuks. Toidud tuli kiiresti lahti pakkida ja maitsma hakata- siis hakkavat laps ruttu kõndima. [ 1, lk 38,43,44] Vallalistel inimestel polnud kombeks sel ajal külas käia, kuna seda peeti vastsündinu tulevikku silmas pidades koguni halvaks endeks- arvati, et siis ei saa sündinud tütarlaps mehele ja poiss jääb vanapoisiks. Esimesed katsikulised ei tohtinud olla vaesed ega vanad, sest siis kasvas lapsest vaene inimene. Heaks endeks peeti aga seda, kui katsikul käis palju inimesi- usuti, et see toob lapsele heldelt head õnne. Samuti usuti, et kui esimene külaline on jõukast perest, siis edeneb ka vastsündinu elu hästi. Katsikul käidi niikaua kui sünnitanu (nn. nurganaine) lamas ja see aeg võis kesta paarist päevast mõne nädalani. Lapse jaoks oli aeg sündimisest kuni ristimiseni kõige ohtuderohkem
annaabi.ee 
