Praod ja liitevead võivad jääda märkamatuks, kui kiirgus ei lange nendele võimalikult otse Paksema materjali korral võib tekkida kiirguse hajumine, mis halvendab saadava pildi kvaliteeti Meetod on oma hinnalt kallis ja sellega on võimalik kontrollida ainult suhteliselt õhukesi detaile, mis on kuju poolest lihtsad ja kergesti käsitsetavad Röntgen seade on suur ja kaalub palju, seega on seda keeruline saada kitsamatesse kohtadesse, sammuti eeldab katsetehnika ka piisava fookuskauguse säilimist objektiivi ja detaili vahele, et saadaks terav kujutis Katsetamisega kaasneb suur kiirgus oht ja seega tuleb töö katsetamise ajaks peatada Ultrahelikontroll (UT) Ultrahelimeetod põhineb ultraheli (2...5 MHz) suunatavusel, mille tõttu on võimalik teda suunata materjali sisse sellele materjalile omase sagedusega ja fikseerida tema tagasipeegeldused võimalikelt hävingutelt ja piirpindadelt nagu näidatud joonisel
2. Kui alg- ja lõppkõrgus on võrdsed, siis a) üleslennu aeg võrdub allalangemise ajaga, b) keha langeb maapinnale sama kiirusega, millega ta sealt üles visati. Väite 1 tõestas katseliselt itaalia füüsik Galileo Galilei (1564-1642), kes kukutas oma kodulinna Pisa maailmakuulsast tornist alla erineva massiga kehi ning tegi kindlaks, et näiteks korraga lahtilastud suurtükikuul ja temast 100 korda väiksema massiga musketikuul jõuavad maapinnale üheaegselt. Hiljem, katsetehnika täiustudes, sai võimalikuks demonstreerida, et õhutühjas ruumis langevad ka sulg ja kivi ühesuguse kiirendusega. Matemaatilise põhjenduse väitele 1 anname hiljem, mõiste „gravitatsioonijõud“ käsitlemisel. Väite 2a põhjendamiseks arvutame kõigepealt keha üleslennuaja, mida tähistame . Tähistades maksimaalse lennukõrguse ja arvestades, et maapinnalt viskamisel = 0 ja trajektoori kõrgeimas punktis lõppkiirus peab võrduma nulliga, saame liikumisvõrrandid (1
annaabi.ee 
