Jätkades eluviisi, kus tarbitakse rohkesti eeltöödeldud toiduaineid toetatakse selle juurde tootmist ja seatakse üha suuremasse ohtu oma tervis. Katsed valgu sisalduse osas viisin läbi koos XXX isikuga (muudetud) Tallinna Tehnikaülikoolis Toidukeemia laboris. Kasutasin katse läbiviimiseks Kjeldahli meetodit üldlämmastiku sisalduse määramine. Töö on üles ehitatud andes infot erinevadest kohupiimadest, nende erinevusdest ja kuidas neid valmistatakse. Hüpotees: katseteel saadud valgusisaldus tulemus ühtib pakendil märgistatuga. 3 2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT Mis on kohupiim? Kohupiim on lehmapiima või selle separeerimisel saadud lõssi piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega või koos fermentpreparaadiga kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud piimatoode. Selline kohupiim on pisut teralise konsistentsiga
Silikaat ja keraamilise tellise keskmine tihedus, vastavalt 2027,45 kg/m 3 ja 1940,0 kogu gruppis ka ei mahu lubatud piiridesse, silikaattellise tihedus 1700-1900 kg/m 3 ja keraamiline tellis umbes 1700 kg/m3, mõlemad[1] kohaselt. Seda võib põhjustada antud katsematerjalide vähe poorsus. Suured hälbed võisid olla tingitud mõõtmise ebatäpsusest ja ka arvutustes tehtud ümardamistest. Kipsi tiheduseks sain katseteel 584 kg/m3, Kipsplaadi tihedus [1] allikajärgi on 750- 780kg/m3. Erinevus võib põhjustada antud materjali suurem poorsus. Saadud vahtpölüstüreeni tihedus 32,6 kg/m3 mahub lubatud vahemiiku 1550 kg/m³ allika [2] kohaselt. Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli ehitusteras, tiheduseks saadi 7115,7 kg/m3.Allika [1] põhjal on terase tihedus 7850 kg/m3. Kõige väiksema tihedusega oli polüetüleenvill, 21 kg/m3 kohta.