10 BETOONISEGU OMADUSTE MÄÄRAMINE Betooni tugevuse kontroll Katsetatud betoonisegust valmistatakse proovikuubid seeriatena. Seeria koosneb 3 proovikuubist. Enne proovikuupide valmistamist kaetakse vormide sisepind õhukese määrdekihiga. Vormid täidetakse ja tihendatakse vibrolaual. Proovikeha pind silutakse. Proovikuubid vabastatakse vormidest 1-2 päeva pärast ja säilitatakse relatiivsel niiskusel 95% ja temperatuuril +20±2 0C kuni katsetamiseni. Proovikuupe katsetatakse 28 päeva vanuselt. Proovikeha 1 Katse käik: Mõõdetakse ära proovikeha: a =99(mm) b=99 (mm) F=9801 () P=213500(N) Arvutatakse survetugevus: Proovikeha 2 Katse käik: a =100mm b=99 mm F=9900 () P=199600(N); Survetugevus: Proovikeha 3 Katse käik: a =99(mm) b=100(mm) F=9900 ( P=22000(N) Survetugevus: P- purustav jõud (kg),F- proovikeha survepind (cm2); k- etalonkuubile üleviimise tegur, mis on kuubi küljepikkusega 10(cm) vastavalt 0,95 koenfitsent.
reaalkooli ja lõpetas 1875 Augsburgi polütehnilise kooli parima õpilasena. Müncheni tehnikakõrgkooli lõpetas ta 1880 parimate tulemustega kooli asutamise ajaloost alates. Diesel töötas pärast seda 2 aastat Sveitsis Winterthuris, seejärel Pariisis. 27. veebruaril 1892 andis ta sisse taotluse patendi saamiseks uuele ratsionaalsele soojusajamile. 23. veebruaril 1893 saigi ta patendi diiselmootorile. Sama aasta juulis jõudis ta oma masina katsetamiseni. See oli 3 meetrit pikk ja selle sees oli 80-atmosfäärine rõhk. Seade töötas kivisöepuruga, mis plahvatas ja peaaegu tappis Dieseli ja tema kolleegid. Esimene töötav prototüüp valmis 17. veebruaril 1894. See töötas minut aega võimsusega 13 hobujõudu. Esimene diiselmootoriga sõiduauto oli Mercedes-Benz 260D (1936). Rudolf Christian Karl Diesel 1858 1913 4. Felix Heinrich Wankel (August 13, 1902 October 9, 1988) oli Saksamaa mehaanika insener
vältimiseks! Segu vibreeritakse kuni õhumullide eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht. Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga (saagivate liigutustega). Ajutisel madalal temperatuuril kivistamine: Betooniseguga täidetud vorm tõstetakse koheselt külmkambrisse ning hoitakse seal järgnevad 7 ööpäeva. Seejärel tõstetakse vorm normaaltingimustesse 1’ks ööpäevaks, proovikehad vabastatakse ning kivistatakse normaaltingimustel kuni katsetamiseni. Normaaltingimustel kivistamine: Proovikuubikud vabastatakse vormidest 1 päev pärast tardumist ja kivistumist laboris kaane all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistumine toimub kivistamiskambris vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C. Kuubid katsetatakse 14 ja 28 päeva vanuselt (3 kuupi kummaski vanuses). Eelnevalt vaadata- kse kuubid üle, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse kuubid survele
Järgnevate kihtide puhul ei tohi see tungida oluliselt eelmisesse kihti. Pärast kihi tihenemist koputatakse ettevaatlikult vastu vormi külgi, kuni suurte õhumullide eraldumine lakkab ning tihendamisvarda jäljed täituvad. Üle vormi serva ulatuv betoon eraldatakse kellu abil saagivate liigutustega servadest keskme suunas. Pealispind silutakse hoolkalt. Katsekehasid hoitakse 24 tundi vormides temperatuuril (20 ± 5)°C, mille järel vormid eemaldatakse ning hoitakse katsetamiseni vees temperatuuril (20 ± 2)°C. 12.2 kivistunud betooni katsetamine Katse eesmärk on määrata kivistunud betooni katsekehade survetugevus vastavalt EVS-EN 12390-3 nõuetele. PÕHIMÕTE: Katsekehad koormatakse kuni nende purunemiseni standardi EN 12390-4 kohases survekatsemasinas. Suurim koormus, mida katsekeha vastu võtab, registreeritakse ja arvutatakse betooni survetugevus. KATSEKEHA: 1. Nõuded Katsekeha peab olema kuup, silinder või puursüdamik, mis vastab standardite EN