It ja Ut mähise töövool ja tööpinge. Tabel 1. Katsetatavate releede andmed Alalisvoolu relee tüüp ja number Vahelduvvoolu tüüp ja number Suurus It Ut Il Ul Rm Ir Ur Ie Ue kt ke kv Töö programm. 1. Tutvuda mitmesuguste releede ehitusega, tööpõhimõttega, alalis- ja vahelduvvoolu relee katsetamiseks. 2. Koostada katseskeemid alalis- ja vahelduvvoolu relee katsetamiseks. 3. Märkida tabelisse 1 katsetatavate releede andmed ja mõõta järgmised suurused: rakenduspinge ja vool Ur, Ir, ennistuspinge ja vool Ue, Ie, mähise töövool It tööpinge Ut juures, mähise takistus Rm. 4. Katseandmete alusel leida releed iseloomustavad parameetrid kt, ke, kv. 5. Võtta üles relee mähise pinge-voolu tunnusjoon I m f (U m ) . Töö teostamine
horisontaaltelg aeg). 7) Kujutada kondensaatori laadimisprotsessi jooksul kondensaatori klemmidel olev pinge, võttes aluseks matemaatiliselt (komponentide parameetrite järgi) leitud ajakonstandi väärtuse, kondensaatori pinge maksimumväärtuse ning komponentide parameetrite alusel leitud laadimisvoolu maksimumväärtus. Lisada see samuti eelmisele graafikule. Aruande sisu. 1 Katseskeemid. 2 Katsetulemuste tabelid. 3 Ajakonstandi määramise tulemused: 4 katsetulemuste põhjal, ajakonstandi leidmine lähtudes takisti takistuse ning kondensaatori mahtuvuse väärtusest. 4 Graafikud kondensaatori laadimisprotsessist: pinge kasv, aluseks katsetel mõõdetud tulemused; pinge eksponentsiaalne kasv, aluseks katsetulemustest leitud suurused;
katse käigus tehakse. Rühm, kus esineb mingi sõltumatu muutuja variatsioon, nimetatakse katserühmadeks ja rühmi, mida katse teel ei mõjutata, kontrollrühmadeks. Eksperimendi peaeesmärgiks on kahandada kõrvaliste, kontrollimatute tegurite mõju sõltuvale muutujale ja sellega parandada uurimuse valiidsust. Kõik tegurid, mis võivad sõltumatut muutujat mõjutada, peavad olema kontrollitud. On olemas eelkatselised, näivkatselised ehk ,,ehtsad" ja tegelikud ehk kvaasi katseskeemid. (http://www.htk.tlu.ee/kasve/Projektid/materjalid/uurimismeetodid/Eksperiment) Eksperimentaalse uurimuse korral manipuleeritakse kindla kontrolli all keskkonnatingimusi, et selgitada nende mõju uurimisobjektile. Lihtsustatuna võiks eksperimenti kirjeldada kui ühe muutuja (nn. sõltumatu muutuja) varieerimist, vaadeldes samaaegselt selle mõju teisele muutujale (nn. sõltuv muutuja). Pedagoogilises uurimistöös on sõltumatuks muutujaks
Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Strateegiad võivad olla kvalitatiivseid, kvantitatiivseid või kombineeritud meetodeid sisaldavad. Strateegiat võib käsitleda kui uurimismeetodite üldisemat mõistet. 3 traditsioonilist uurimisstrateegiat: · Katseline uurimus mõõdetakse ühe käsitletava muutuja mõju teisele muutujale; on olemas eelkatselised, näivkatselised ehk ,,ehtsad" ja tegelikud ehk kvaasi katseskeemid · Ülevaateuurimus inimeste rühmalt kogutakse andmeid standardiseeritud viisil · Juhtumiuurimus üksikasjalik, põhjalik teave üksikust või väikesest omavahel seotud juhtumite hulgast; kombineeritud uuringudisain, millega uuritakse sügavuti sündmust, tegevust, protsessi, ühte või enamat indiviidi; uuritavad juhtum(id) on reaalsed ning seotud aja ja tegevuse kaudu (ajaloolised, organisatsioonilised, võrdlevad juhtumid)
muutuja >generatsiooniefekt (sünniaeg) kontrollitud sõltumatu muutujaga Vanus kui sõltumatu muutuja. Seda muutujat vaadeldakse eraldi seetõttu, et esiteks on see alati sõltumatuks muutujaks igasugustes arengu-uuringutes, teiseks, vanus kui muutuja võib põhjustada väga erinevaid sekkumisefekte (confoundings), mistõttu on välja töötatud spetsiaalsed katseskeemid juhtudeks, kus on uurimuses on oluline vanusefaktor. - vt. Tabel 6.3. TABEL 6.3. Erinevad kvaasieksperimendi plaanid juhul, kui vanus on üheks muutujaks uuringu ajal: ___________________________________________________________ Testimise aasta 1994 1995 1996 1997 Sünniaasta __________________________________________________ 1975 19 20 21 22 longituud-uuring
annaabi.ee 
