Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Vedelik keeb temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Ülesandeks ongi erinevate rõhkude juures keemistemperatuuride mõõtmine, et saaks teada küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Sellest tulenevalt same Clapeyroni- Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik Uuritav vedelik oli juba valatud kolbi, ühendatud katseseadmega ning suletud hermeetiliselt. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne
avaldise esinevad ülejäänud suurused on vahetult mõõdetavad. Seda lubab kontrollida ka Steineri lause kehtivust. See lause väidab: inertsimoment mistahes pöörlemistelje suhtes võrdub inertsimomendiga I C raskuskest läbiv, pöörlemisteljega paralleelse telje suhtes, millele on liidetud kahe massi korrutis raskuskeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse a ruuduga: I = IC + m a2 (5) 2. Töö käik 1) Tutvun katseseadmega 2) Mõõdan trifinaarpendli traadi pikkuse l. Valemis (4) esinevate konstantide väärtused r, R ja aluse mass m0 on antud töökohal 3) Määran tühja aluse võnkeperioodi T0. Selleks panen aluse võnkuma tõmmates seda nöörist N ja mõõdan n täisvõnke aja (võngete arvu annab juhendaja). Mõõtmisel ei tohi võnkeamplituud ületada 5...6o. 4) Asetan uuritava keha aluse keskele ja määran kogusüsteemi võnkeperioodi T1 nii, nagu tühje aluse korralgi.
avaldise esinevad ülejäänud suurused on vahetult mõõdetavad. Seda lubab kontrollida ka Steineri lause kehtivust. See lause väidab: inertsimoment mistahes pöörlemistelje suhtes võrdub inertsimomendiga I C raskuskest läbiv, pöörlemisteljega paralleelse telje suhtes, millele on liidetud kahe massi korrutis raskuskeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse a ruuduga: I IC m a2 (5) 2. Töö käik 1) Tutvun katseseadmega 2) Mõõdan trifinaarpendli traadi pikkuse l. Valemis (4) esinevate konstantide väärtused r, R ja aluse mass m0 on antud töökohal 3) Määran tühja aluse võnkeperioodi T0. Selleks panen aluse võnkuma tõmmates seda nöörist N ja mõõdan n täisvõnke aja (võngete arvu annab juhendaja). Mõõtmisel ei tohi võnkeamplituud ületada 5…6o. 4) Asetan uuritava keha aluse keskele ja määran kogusüsteemi võnkeperioodi T1 nii, nagu tühje aluse korralgi.
avaldise esinevad ülejäänud suurused on vahetult mõõdetavad. Seda lubab kontrollida ka Steineri lause kehtivust. See lause väidab: inertsimoment mistahes pöörlemistelje suhtes võrdub inertsimomendiga I C raskuskest läbiv, pöörlemisteljega paralleelse telje suhtes, millele on liidetud kahe massi korrutis raskuskeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse a ruuduga: I IC m a2 (5) 2. Töö käik 1) Tutvun katseseadmega 2) Mõõdan trifinaarpendli traadi pikkuse l. Valemis (4) esinevate konstantide väärtused r, R ja aluse mass m0 on antud töökohal 3) Määran tühja aluse võnkeperioodi T0. Selleks panen aluse võnkuma tõmmates seda nöörist N ja mõõdan n täisvõnke aja (võngete arvu annab juhendaja). Mõõtmisel ei tohi võnkeamplituud ületada 5…6o. 4) Asetan uuritava keha aluse keskele ja määran kogusüsteemi võnkeperioodi T1 nii, nagu tühje aluse korralgi.
niisugust pooli. Pooli võib valmistada ka ise sobiliku jämedusega (0,3-0,5 mm) vasktraadist. Sellist traati võib osta enam-vähem suvalisest elektridetailide poest.Traat tuleb tihedalt kerida silindrilisele papist või plastikust torukesele. Mähis võiks olla 2-3 cm pikkune ja sisaldada ülestikku vähemalt 5 kihti kõrvuti asetsevaid juhtmekeerde. Et mähis traadi elastsuse tõttu laiali ei laguneks, on soovitatav iga kiht pärast kerimise lõpetamist kleepribaga fikseerida. Sellise katseseadmega on lihtne veenduda, et muutuv magnetväli kutsub poolis esile induktsioonivoolu. Tekkinud voolu võib registreerida tundliku ampermeetrina töötava testri abil. Magnetvälja on kõige lihtsam muuta, torgates pikergust püsimagnetit pooli sisse. Kirjeldatud katse on põhimõtteliselt teostatav ka üheainsa juhtmekeeruga. Niisugusel juhul on tekkiv induktsioonivool aga niivõrd nõrk, et seda on raske mõõta. Pooli korral liituvad üksikutes keerdudes tekkinud
annaabi.ee 
