siiski Pierre’i töökoha kaudu väga halbade tingimustega ruumi. See asetses koolihoone alumisel korrusel ning oli varem kasutusel olnud lao- ja masinaruumina. Probleeme tekitas niiske ja ebastabiilne temperatuur, mis ei sobi laboritehnikale, kuid raskustest hoolimata alustas naine seal oma tööd. Esiteks uuris ta elektrivoolu, mida uraanist lähtuv kiirgus tekitas, kasutades selleks seadmeid, mille kunagi oli leiutanud tema mees koos oma vennaga. Kuna vool oli väga nõrk, täiustas Pierre katseriistu. [1, 2] 9 Siis otsustas naine uurida kõiki tuntud keemilisi elemente, et teada saada, kas mõni neist veel kiirgab. Erilise kiirgamise nimetas naine „radioaktiivsuseks“ ning leidis, et lisaks uraanile on ka toorium radioaktiivne. Marie katsetas kõiki aineid, mis talle kätte sattusid, sealhulgas ka mineraale. Hüpoteesi kohaselt on mineraalid, mis ei sisalda
teepikkus, sest teepikkus oleneb liikumise ajast, mitte vastupidi. Katseandmete kasutamine ehk andmetöötlus viiakse tavaliselt läbi enne graafiku joonistamist. Andmetöötlus seisneb otsitava suuruse arvutamises, selle keskväärtuse leidmises (kui on tehtud kordusmõõtmisi) ja veahinnangu andmises. Lõpetuseks märgime, et katset saab läbi viia ka ilma katseriistadeta. Sellisel juhul räägitakse mõttelisest eksperimendist. Sel juhul asendavad katseriistu ja objekte nende mõttelised kujundid ja eksperimenti asendab mõttejada, mis peab silmas loogika- ja füüsikaseadusi. Näide. Uurime mõttelises katses, kuidas muutub paberitüki langemise kiirus kui õhurõhku vähendada. Selleks mõõdame paberitüki langemisaja mingilt kõrguselt normaalse õhurõhu korral. Nüüd paneme paberitüki torusse, millest hakkame õhku välja pumpama – õhurõhku vähendama. Mõõdame jälle sama vahemaa langemiseks kulunud aja. Aeg tuleb väiksem,
annaabi.ee 
