astelpaju sümbioosis kiirikbakteritega, mille abil saab taim kätte õhus leiduvat lämmastikku; - Astelpajul puuduvad olulised bioloogilised kahjurid, seda ei pritsita; - Saagikoristus on mehhaniseeritud. Eestis on astelpaju püütud kasvatada umbes pool sajandit. Alustati Siberist saadud viljakate sortidega, mis aga meie merelises ebaühtlase talvega kliimas vastu ei pidanud. Alates 1988. aastast on Eesti Riikliku Sordikatsekeskuse Rõhu katsepunktis katsetatud Moskva Ülikooli Botaanikaaia juures asuva instituudi professor Trofimovi juhtimisel aretatud uusi haiguskindlaid ja kõrgviljakaid astelpajusorte, ristates siberi sortide emastaimi balti ehk königsbergi isastaimedega... Katsetulemused näitavad, et nende meie kliimasse sobivate sortide kasvatamine Eestis on majanduslikult tulus: sordid on kõrge ja stabiilse viljakusega, keskmine saak kuue aasta vältel 1990-1996 oli 12,64 t/ha. Kasvamine
v=f([S]) [S]0 Keemikud mõõtsid reaktsioonikiiruse sõltuvust reagentidest nii, et alustasid kõrgest reagendi kontsist ja siis jälgisid toimuvat ajas mõõtsid kineetikat. Y-teljel [S] (substraadi konts) ja x-teljel on aeg, jälgitakse, kuidas substraadi konts ajas väheneb. Kui leida joont kirjeldav tuletisfunktsioon, siis saame kiiruse . Igas t katsepunktis on võimalik leida vastav kiirus jne. Õiged tulemused saab ainult siis, kui kiiruse languse taga on ainult substraadi kontsi vähenemine. Ensüüm-katalüüsitud reaktsioonde puhul on asi keerulisem, sest tulevad mängu teised faktorid, mis mõjutavad reaktsiooni kiirust ja mille mõju võib aja jooksul tugevamaks muutuda. Ntx produkti akumuleerumisel saab oluliseks produkt-inhibitsioon, selle osa suureneb ajas, sest produkti konts suureneb. Lisaks on suur osa ensüüme
annaabi.ee 
