Võidurelvastumine ja desarmeerimine Võidurelvastumine vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine. 1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a
katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. Võidurelvastumine: vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises. Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil. Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid,allveelaevu. Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine. 1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a. sõlminid Brüsseli pakti ehk
oli võitlus kommunismi leviku vastu. Aastail 1948-52 andis USA 17.-le euroopa riigile praeguses fääringus üles 100 000 000 000 dollari eest majandusliku ja tehnilist abi. Võidurelvastumise algus Kartis sõjalises mõttes võidurelvastumises alla jääda, täiustasid nii lääneriigid, kui sotsalismileer pidevalt oma sõjatehnikat. USA-l õnnestus olla tuumabommi ainuomanik vaid 4. Aastat. Juba 1949 toimus esimene nõukogude aatomipommi katseplahvatus. Aastail 1953-94 katsetasid USA ja nõukogude liit ka esimesi vesiniku pomme, täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne. Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ja sõjalispoliitiliste liitude loomine. 1949 aastal loodi NATO- Põhja Atlandi Lepingu Organistatsoon, kuhu kuulusid mitmed euroopa riigid ning USA ja Kanada
annaabi.ee 
