Kirjeldavad mudelid, ei pea omama tegelikkuses analooge, kuid võivad omada. Teadmiste saamise viisidest (liigitus lähtub teadlase seisukohalt). (I) Teaduslik. (M. Bunge ,1967): probleemid peavad olema algusest peale võimalikult täpselt sõnastatud; nad peavad võimaldama püstitada hüpoteese, mis oleksid selgesti kontrollitavad; hüpoteesidest peaks tulenema loogilised selgepiirilised järeldused, mida saab võrrelda olemasolevate teadmiste ja faktidega; fakte saadakse kindla katsemetoodikaga; tulemusi tuleb analüüsida ja selgitada miks hüpoteesist saadud järelduste ja faktide kõrvutamine andis just sellise tulemuse, st tuleb püüda asjale anda teaduslik seletus. (II) Pseudoteaduslik (teadusesarnane). Ei ole täidetud kõik teaduslikkuse nõuded, nt eeldusi ei saa kontrollida, katse pole korratav, tingimusi ei saa luua; hüpotees eeldab tõestamiseks erilist situatsiooni; uued hüpoteesid uute faktide seletamiseks; pole mehhanismi õpetuse korrigeerimiseks;
hinnang Uus probleem Eksperiment Faktid Teadusliku tunnetusmeetodi kohaselt 1) probleem peab olema algusest peale võimalikult konkreetselt ja täpselt sõnastatud, see tähendab: 2) et peab võimaldama püstitada hüpoteese, mis oleksid kontrollitavad, nii et 3) neist tuleneksid loogilised ja selged järeldused, mida saab võrrelda olemasolevate teadmiste ja faktidega, kusjuures 4) neid fakte saadakse kindla katsemetoodikaga, mis on juba olemas või mida on võimalik olemasolevate teadmiste alusel luua, 5) saadud tulemusi tuleb edasi analüüsida ja selgitada, MIKS antud hüpoteesi kontrollimine andis just selle tulemuse, st. tuleb katsuda anda asjale teaduslik seletus, leida seadus või teooria, mis nähtust seletab. TAVALISED VEAD PROBLEEMI PÜSTITAMISEL: lähtutakse mittekontrollitavatest eeldustest, hüpoteesid pole kontrollitavad või eeldavad tõestusena mingit erilist intuitsiooni vms.,
annaabi.ee 
