Me ei suuda kujutleda oma mõtlemise objekte võivat eksisteerida väljaspool vaimu; selle jaoks peaksime me kujutlema neid eksisteerima nii, et keegi neid ei kujutle ega neile ei mõtle, mis on ilmne vasturääkivus. Vaim arvab ekslikult, et suudab kujutleda ja kujutleb kehasid eksiteerivat ilma vaimuta, nii,et keegi neile ei mõtle, ehkki samal ajal ta seda just teeb ja nad eksisteerivad temas. Tegemist on kõige tavalisema Berkeley katsemeetodiga, lahutamisega: katsuge irrutada oma tajumus (x) tajutavast kehast (y). Keha, mida keegi ei taju ja millele keegi ei mõtle, on vasturääkivuslik-, kuid enamasti eksperimentaalselt: püüdke lahutada x ja y. Inimene peaks üritama omaenese mõtteis lahutada meeleliselt tajutava asja olemasol tema tajumisest. ,,Põhijoontes" on öeldud: ,,mõned tõed on mõistusele nii lähedal ja ilmsed, et inimesel piisab nende nägemiseks vaid silmad avada. Taoliste hulka arvan ma ka selle lihtsa tõe..
Tulemus - katse/mõõtemeetodi täieliku kogumi juhendite järgimisel saadud lõplik väärtus. See võib olla saadud üksikmääramisega või mitme määramisega sõltuvalt meetodi juhendist. On eeldatud, et tulemus on ümmardatud määratletud protseduuriga. Tõeline väärtus - väärtus praktilisel eesmärgil, millele n laborite poolt saadud üksiktulemuste keskmine suundub, kui n suundub lõpmatusse. Mõõtmistel kõige ootatum väärtus. Selline tõeline väärtus seostub määratletud katsemeetodiga. Tuntud väärtus - mõõteobjekti proovist saadud tegelik kvalitatiivne väärtus. Suuruse tõeline väärtus - suuruse väärtus, mis esitab mõõtetulemuse praktilisel eesmärgil õigena. Mõõtmise kirjeldamisel veaarvutuskäsitluses vaadeldakse tõelist väärtust kui ainulist ja praktiliselt mitte teadaolevat. Hälve - erinevus (katsemeetodiga seotud) tõelise väärtuse ja mõõtmisel saadud väärtuse vahel.