Ta näeb neid imelisi paiku, kuid need ei paku talle mitte mingisugust silmailu. Viimaks naaseb ta Prantsusmaale. Ta läheb elama metsa, et olla muust maailmast nii eraldatud kui võimalik. Réne on oma eluga tupikus, ta ei tea, mida ta elult tahab ning ta muudkui otsib, et leida.Réne on üksi. Ta peab ennast otsivat armastust, samas varjutab ka tema mõtteid surmasoov, mille tema õde suudab minema peletada. Ta tabab Réne just enesetapu katselt. Réne unustas aga kõik negatiivse, kui nägi Amélie'd. Luuletaja Gustav Suits ütleb oma luuletuses "Nooruse aeg", et inimesel on aeg antud naermiseks ja nutmiseks, elamiseks ja suremiseks. Elu on aeg, mil õitseda, õnne maitsta ning armastada. Samas on elu kui ekslemine labürindis. Ning pahatihti võib see tekitada hoopis tüdimuse elus. Chateaubriandi ,,Réne" elu sarnanebki justkui labürindiga: see on keerukas, salapärane ning mõistatuslik
14. detsembril 1911. aastal jõudis Amundsen koos nelja kaaslasega lõunapoolusele. Baasi tagasi jõuti mööda tuttavat teed 99 päeva pärast täiesti tervetena ning kuu aega hiljem alustati kojusõitu. Robert Falcon Scott Sündis 6. juunil 1868. aastal. Robert oli Briti mereväeohvitser ja Antarktika uurija. Scott juhtis kahte ekspeditsiooni lõunapoolusele, kuid suri teisel katastroofilisel reisil koos oma meeskonnaga. Tema ekspeditsioon jõuda lõunapoolusele oli katselt juba teine, sest Roald Amundsen oli esimene. Scott kavatses teha ekspeditsiooni Antarktikasse, (mis oli juba teine) laevaga Terra Nova. Tema võistlus Roald Amundseniga käis selle nimel kes jõuab esimesena lõunapoolusele. Nad jõudsid Ross Islandile 4.jaanuaril 1911 ja olid valmis kelgureisiks lõunapoolusele. Scott ja meeskond asusid teele koerarakenditega, ponidega ja mootorsõidukitega 1.novembril 1911.aastal. Mootorsõidukitest ja ponidest loobuti mõne päeva jooksul
võimatuid ülesandeid teha ning põgeneda, tuues ohvriks omaenda lihase venna. Vastutasuks abiellub Iason Medeiaga. Deemonlikuks nõiaks muutub Medeia pärast seda kui Iason ta maha jätab, selle teo eest karistab Medeia teda rängalt, tappes nii pruudi, kui ka mõlemad pojad, peale mida ta sõidab lohe kaarikuga Ateenasse. Seal võttis kuningas Aigeus ta endale naiseks, kuid hiljem ajas minema, kuna naine tabati katselt mürgitada kuninga äsja kojusaabunud poega Theseust. Medeia põgenes koos oma Aigeuselt saadud poja Medosega Aasiasse, kus noormees tegi suuri kangelastegusid ning rajas meedlaste riigi. Pärast poja surma pöördus Medeia Kolchisesse tagasi, kõrvaldas ühe usurpaatori ning pani oma isa Aietese taas troonile. Medeia oli vägagi barbarlik nõiatar, kes suudab väga hästi enda võimu kehtestada ja teha hirmsaid tegusid ilma endale hukatust toovate tagajärgedeta.
annaabi.ee 
