kasvusöötmesse. 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud, kas moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele (tavaliselt munarakudoonorile endale) siiratakse 2-3 embrüod (mitte kõik neist ei hakka arenema). Keskmiselt igal kolmandal katsel viib protseduur elusa lapse sünnini. Seejuures on sagenenud ka kaksikute ja isegi kolmikute sünnid. Umbes 25% edukatest protseduuridest annab tulemuseks kaksikud. Katseklaasiviljastamise hind on 5500 krooni haigekassa poolt, enda osalus umbes 10 000 krooni. Embrüodiagnostika lisab veel 5000 krooni. "Siiani on Eestis embrüodiagnostikat tehtud vaid üks kord ja siin majas," ütleb Salumets, "kuid see katse ei õnnestunud ning embrüo emakas ei juurdunud."
huvides, tuleneb PS § 27 lg-st 1 ka subjektiivne õigus nõuda riigilt oma perekonnaelu kaitset. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika on eraelu kaitsealasse arvanud füüsilise ja vaimse puutumatuse, soolise identifitseerimise, nime ja soolise sättumuse, seksuaalelu, õiguse identiteedile ja isiksuse arengule ning õiguse luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja välismaailmaga (EIKo Bensaid vs. Ühendkuningriik, 06.02.2001), eutanaasia (EIKo Pretty vs. Ühendkuningriik, 29.04.2002), katseklaasiviljastamise (EIKo Evans vs. Ühendkuningriik, 07.03.2006). Eraelu hõlmab EIK käsituses ka professionaalse ja ärilise iseloomuga tegevused (EIKo Niemietz vs. Saksamaa), samuti võimude poolt isiku kohta avaliku informatsiooni kogumise ja talletamise teabetoimikutes (EIKo Rotaru vs. Rumeenia, 04.05.2000). Nende valdkondade põhjal võib ka üldistada, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) art 8 tagab personaalautonoomia, identiteedi, isikupuutumatuse, privaatsuse, isiku
Ehk see on geenitest, mis tehakse võimalike geneetiliste väärarengute ennetamiseks. See võetakse ette väga varajase, kõigest 8-rakulise embrüo kallal enne selle siirdamist emakasse. Protseduuri nimetatakse embrüo siirdamiseelseks geneetiliseks diagnostikaks (preimplantation genetic diagnosis, PGD). Meetod loodi 1990. aastal ning algul kasutati seda vaid meessoost loodete testimiseks, et avastada mõningaid vaid sellele soole iseloomulikke geenihäireid. Kuid katseklaasiviljastamise populaarsuse edenedes on ka PGD kasutusala laienenud. Ainuüksi Euroopas tehti 1999. aastal 131 säärast protseduuri, 2003. aastal aga juba 2984. PGD'd rakendatakse kolmepäevase embrüo puhul. Selle kaheksast rakust üks rebitakse välja ning geenidest otsitakse pärilike haiguste märke. Kui neid leitakse, otsustavad viljatusraviarstid embrüot emakasse mitte siirata. Ärarebitud raku asemele tekivad embrüos uued rakud ning organismi arenemine näib