tagasi. Mõõta aeg lahuste kokkuvalamise momendist kuni hägu tekkimiseni. Seejärel võib keeduklaasi uuesti pliidile asetada ning tõsta temperatuuri ~42 °C-ni. Siis võtta keeduklaas taas pliidilt ning korrata katset järgmise lahustepaariga. Oluline on, et hägu teket jälgitaks sooja vee sees. Vastasel juhul jahtub katseklaas kiiresti maha ning saadakse vale sõltuvus. Samamoodi tehakse kõik neli katset. Katsetulemused fikseerida. Katseklaasidepaar Katse temperatuur t Aeg min Reaktsioonikiirus v = °C 1/ min1 1 30 0,72 1,39 2 40 0,35 2,86 3 50 0,16 6,25
40 °C, 50 °C ja 60 °C. Kui temperatuur on jõudis ~32 °C-ni, tõsteti keeduklaas koos katseklaasidega pliidilt maha, , valati kokku esimeste katseklaaside lahused ningsegati kiiresti. Mõõdeti aeg lahuste kokkuvalamise momendist kuni hägu tekkimiseni.Seejärel asetati keeduklaas uuesti pliidile tõsteti temperatuuri ~42 °C-ni. Siis võtta keeduklaas taas pliidilt ning korrati katset järgmise lahustepaariga. Nii tehti kõik neli katset. Katseklaasidepaar Katse temperatuur t Aeg τ min Reaktsioonikiirus v = °C 1/τ min–1 1 30 0,5 2 2 40 0,2 5
Seejärel võib keeduklaasi uuesti pliidile asetada ning tõsta temperatuuri ~42 °C-ni. Siis võtta keeduklaas taas pliidilt ning korrata katset järgmise lahustepaariga. Oluline on, et hägu teket jälgitaks sooja vee sees. Vastasel juhul jahtub katseklaas kiiresti maha ning saadakse vale sõltuvus. Samamoodi tehakse kõik neli katset. Katsetulemused fikseerida, nagu on näidatud tabelis 3.2. Tabel 3.2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Katseklaasidepaar Katse Aeg , Reaktsioonikiiru temperatuur min s v = 1/, min1 t ,°C 1 30 0,63 1,59 2 40 0,33 3,03 3 50 0,183 5,46 4 60 0,133 7,52 Joonis . Reaktsioonikiiruse sõltuvus katse temperatuurist