A- F suureneb voolavuspiirini, kuid materjal säilitab oma kuju. B- F ei suurene enam ja materjal hakkab venima. C- Rakendatud jõud hakkab suurenema ning protsess kestab kuni tugevuspiirini(Rm), samal ajal katsekeha pikeneb. D- Tugevuspiir on ületatud rakendatud jõud(F) hakkab vähenema, kuid katsekeha pikeneb kuni purunemiseni. 5. Materjalide iseloomustus: · Katsekeha(teras)- plastne, survetöödeldav, lõiketöödeldav, sitke, kolmest katsekehast talub kõige vähem koormust. · Katsekeha(messing)- Kõvem ja tugevam kui teras, suhteliselt habras ja elastne materjal. · Katsekeha(tööriistateras)-Habras ja kõrgelastne materjal, kolmest katsekehast talub kõige suuremat koormust,kõva, tugev.
1 ab kus, m materjali mass [g]; a pikkus [cm]; b laius [cm]; 4.2.Tõmbetugevuse leidmine Tõmbetugevuse leidmiseks lõigati hüdroisolatsioonmaterjalist piisava pikkusega ribad ning riba otstesse pandi plastpulgad tagasikeeramise meetodil. Katsetatava keha pikkuseks jäi ligikaudu 10 cm. Plastpulgad pandi selle jaoks, et katsekeha ei kleepuks seadme külge ning et masin saaks parema haarde katsekehast. Katsetati ka ülekattega kehi, kus kaks katsekeha riba pandi üksteiste peale umbes 5 cm pikkuse ulatuses. Tõmbetugevus leiti valemiga Valem 4.2. Fm R m= Valem 4.2 S0 kus, Fm maksimaaljõud [N]; S0 ristlõikepindala [mm2]; 4.3. Painutatavus Painutatavuse katsetamiseks hoiti katsekehi kolmes erinevas temperatuuritingimuses.
seinte, võivad valandites tekkida gaasitühikud. Tekkinud gaaside rõhk sõltub gaaside tekkimise ja vormist eraldumise kiirusest, mida iseloomustatakse vormi gaasiläbilaskvusteguriga. Vormisegu gaasiläbilaskvus määratakse eriseadmel (vt. 2.2 Gaasiläbilaskvusteguri määramine), kus vormisegust silindrilisest katsekehast (läbimõõduga 50 mm ja kõrgusega 50 mm) surutakse läbi 2000 cm3 õhku, mille rõhku p katsekeha ees mõõdetakse manomeetriga (joon. 1). Joon. 1 Gaasiläbilaskvusteguri määramise seade. 1- hülss, 2 – manomeeter, 3 – proovikeha Gaasiläbilaskvustegur arvutatakse valemiga V⋅h K= ,
annaabi.ee 
