kvaliteetselt viimistleda, hööveldada ja liimida. Samuti hakkab märg puit kuiva ruumi paigutatuna kiiresti kuivama, mistõttu tekivad puitu kuivamislõhed. Puidu niiskuse mõõtmisel on järgnevad võimalused: - laboratoorne mõõtmine, kus katsekeha kaalutakse ja seejärel kuivatatakse 100...105°C juures ahjus. Kuivanuks loetakse katsekeha, mille kaal kuivamisel enam ei vähene. Niiskussisaldus leitakse aurustunud vee kaalu suhtena kuiva katsekehasse. - Kalle Pilt kirjutab puidu niiskuse mõõtmise kohta järgmiselt: ,,Teadlased on välja töötanud mitmeid puitkonstruktsioone mittepurustava uurimise seadmeid. Peab rõhutama asjaolu, et seadmetega saadavad näidud ei anna meile midagi. Iga seadme ja iga metoodika juurde kuulub näitude seletamine (analüüs). Parimad tulemused saadakse erinevate seadmete näitude omavahelisel võrdlemisel ning meetodite kogenud kasutamisel." /2/
Kui materjali poorsus on väga väike, siis ta ei ima endasse vett või imab seda väga vähesel määral. Selline keha kaalutakse õhus ning vees ja keha maht leitakse , Valem 1-2 abil ning tihedus Valem 1-1 abil. 4.2.2. Poorse ja hästi vett imava materjali tiheduse määramine Poorse ja hästi vett imava materjali leidmiseks määratakse kuiva katsekeha mass õhus [m] ning seejärel vees. Et vesi ei imbuks materjali tuleb katsekeha katta parafiiniga korduvalt, et vesi kuidagi katsekehasse ei imbuks. Seejärel kaalutakse keha uuesti õhus [m1] ning siis vees [m2]. Edasi määratakse keha maht koos parafiiniga [cm3]: m1-m2 V 1= , Valem 1-3 v kus m1 keha mass koos parafiiniga õhus [g] m2 keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] v vee absoluutne tihedus [g/cm3 ] Eraldi leitakse veel parafiini ruumala , Valem 1-4 abil. m1-m V p= , Valem 1- 4 p
ρv kus m – katsekeha mass õhus (g) m1 – katsekeha mass vedelikus (g) ρv – vedeliku tihedus (g/cm3) Silikaattelliskivil ja keraamilisel telliskivil on suur poorsus, need materjalid imavad vett, selle tõttu peame vältima vedeliku tulekut kehasse kaalumisel vees. Alustuseks kaaluti katsekehad õhus ning seejärel kaeti õhukese parafiini kihiga, et vältida vee sisse tulekut katsekehasse kaalumisel vees. Seejärel kaaluti parafiiniga kaetud katsekeha uuesti õhus. Lahutades sellest 4 algselt kaalutud keha massi, saime keha katva parafiini massi ning jagades selle parafiini tihedusega 0,93 g/cm3, saime parafiinikihi ruumala. Seejärel kaaluti parafiiniga kaetud keha vees. Lahutades parafiiniga kaetud keha õhus kaalutud tulemusest vees kaalutud tulemus, saime keha ruumalale vastava vee massi
Kui lõikes olev lõikeserva osa ei ole sirgjooneline, püüavad lõikeserva erinevates osades kujunevad laastu osad liikuda erinevates suundades ja takistavad üksteise liikumist. 146. Kirjeldada visuaalse vaatluse ja kiirfilmimise meetodeid? Visuaalse vaatluse meetodil on võimalik saada laastu tekkest vaid kvalitatiivne ülevaade. Kiirfilmimiseta on võimalik laastu teket jälgida vaid väga väikestel lõikekiirustel. Kasutatakse peamiselt täisnurksel vabal lõikemisel. Teriku katsekehasse tungimisel selle poleeritud külgpind tuhmub ja kurrustub, mille järgi saab hinata deformatsioonide leviala. Kiirfilmimisega saab laastu teket jälgida kõikidel lõikeserva kuju ja kinemaatikaga määratud lõiketingimustel ka tööstuslikel lõikekiirustel, kuid uurida pole võimalik plastsete deformatsioonide leviala. 147. Kirjeldada jaotusvõrgu meetodit? Meetod on leidnud kasutamist täisnurksel vabal lôikamisel. Katsekeha poleeritud külgpindadele graveeritakse nn. jaotusvõrk
Katsetulemuste statistiline analüüs teostati kõvasulamitel WC-6%Co ja WC-20%Co. Selline valik oli tingitud sellest, et WC-6%Co on suhteliselt habras materjal ja WC- 20%Co aga suhteliselt plastiline materjal. On alus arvata, et ülejäänud materjalide standarthälve ja variatsioonikoefitsent jääb nende äärmuste vahele. Selleks katsetati üht ja sama katsekeha 10 korda samades tingimustes. Samuti määrati temperatuur katsekeha sees vahetult (1...1,5 mm) kontaktpinna all. Selleks tehti katsekehasse avavus läbimõõduga 1,5 mm, kuhu viidi termopaari ots. Temperatuuri muutus fikseeriti erinevatel kermistel (WC-Co, TiC-NiMo, Cr3C2-Ni) ja erineva karbiidi ja sideaine suhtega kermistel. 37 3.2. WC-Co kermiste hõõrdekulumine WC-Co kõvasulamite hõõrdekulumise kiirus sõltub katsetamistingimustest ja materjali omadustest. Suurimat mõju avaldavad karbiidi ja sideaine omavaheline suhe, karbiiditerade suurus ja kõvadus.
annaabi.ee 
