tundi kasvustimulaatori lahuses.Tuleb jälgida, et õhutemperatuur kasvulavas oleks 20- 25° ja õhuniiskus üle 80 % Väetamine Väetistest tuleb kasutada fosforväetisi, vähemal määral lisada kaaliumväetisi.Pealtväetistena peaks kasutama kaaliumkloriidi 40g/m² ja superfosfaati 120g/m². Lämmastiväetiste kasutamisel tuleks olla ettevaatlik, sest see vähendab talvekindlust. Saakide põhjal võib öelda, et astelpaju kannab rikkalikult ka väetamata. Aia viimane katseistandik on rajatud kergele liivsavi mullale. 1997.a. rajatud istandik sai kompost mulda ainult istutusaukudesse.taimekaitset on tehtud paaril viimasel aastal lehetäide vastu.Kahjureid pole esinenud ja taimede lehestik on terve. Haigustest Närbumistõbi Põhjustajaks on seen Verticillium dahliae.Koorel tekivad oranikad laigud .Võra on hõrenenud.Lehed on väikesed, hallid ning varisevad varakult.Viljad jäävad väikeseks ja on halvema maitsega.Ka võivad olla kahjustatud üksikud oksad.
Viinamarjahuviliste tegevust olen kajastanud ka kodulehel http://ak.rapina. vestades on neid kaks: Lõuna-Eestis Räpina kandis ja Saaremaal Lü- ee/jaan/viinamarjad/index.htm. Kaardilt http://ak.rapina.ee/jaan/viinamar- manda-Pöide kandis. Hetkel on Lümandas 0.1 ha katseistandik järg- jad/est/teistesmaades.htm näeme, et viinamarju kasvatatakse meist põhja- miste kolme aasta vanuste sortidega: Zilga Rondo, Hasanski, Jubilei Nov- poolgi, näiteks Juha Karvonen teeb Soomes kohalikest viinamarjadest vei- goroda, Severnõi Rannii. ni
annaabi.ee 
