Mutatsioone vivad moodustada kopeerimisvead prilikkuse kandjas raku pooldumisel ja kiirguse, kemikaalide vi viiruste toime. Mutatsioonid phjustavad sageli raku funktsioonide hirumist vi raku surma ning vivad krgemate organismide puhul tekitada vhktbe. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks juks: looduslik valik krvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mjuta ning vivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajrjel vib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. Levinumateks geneetiliselt muundatud kultuurideks on soja, mais, puuvill ja raps. Peamiselt kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme selleks, et muuta taimi vastuvtmatuks keemilistele umbrohumrkidele ning kahjuritele. ks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasdana meldud "geneetiliselt putukamrgiga rikastatud" mais suunati tootjat...
Nii võib näiteks umbrohumürki taluv geen levida GMO-lt umbrohule tavalise risttolmlemise käigus kui põllukultuur ristub oma looduslike liigikaaslastega või annab hübriide lähedaste liikidega. Mürgile allumatu umbrohuga ollakse juba praegu üha enam hädas. Geneetiliselt muundatud toiduainete mõju kohta inimese organismile ja ümbritsevale keskkonnale ei ole tehtud korralikke pikaajalisi katseid ja kõik need toidud peaksid olema alles laboritest ja katsefaasis. Geneetiliselt muundatud toit Eesti poodides. Eestis on küll kohustuslik märkida pakendile, kui tegemist on geneetiliselt muundatud tootega, kas seda ka tegelikult tehakse, on küsitav. Lisaks sõdivad väga paljud toiduainefirmad selle vastu. Kas Sina sooviksid osta toitu, mille pakendil on märge "sisaldab geneetiliselt sisseehitatud putukamürki..." Suur osa Eestis müüdavatest odavatest toiduõlidest on valmistatud geneetiliselt muundatud
uraani. Jaapanis kasutatakse energiat aastas 8 459 kW inimese kohta, Eestis on see näiteks 8150 kW mis on üle Euroopa keskmise, Jaapaniga võrreldes ei jää see aga palju maha. 2010 aastal oli keskmine elektri tarbimine maailmas umbes 3 500 kW inimese kohta, keskmine ameeriklane või kanadalane aga kulutab ekstreemsed 9000-11000 kW aastas. Jaapanis on juba kasutusel ka geoteetilised energiajaamad, tuule energia, päikesepaneelid, ja jäätmepõletid, kuid need on rohkem nagu katsefaasis. Päikesepaneelide kasutus aeglustus 2011 aastapaiku kuid 2030. aastaks plaanitakse kasvatada taastuva energia kasutust 30% ja tuuma energia kasutust 20%-ni. 20. sajandist saati on kaevandamine Jaapanis kõvasti kahanenud. Riigis endas kaevandatakse sütt ning ka imporditakse, et kasutada energiaks. Suuresti just Austraaliast ja USAst. Jaapan on oma toodangu impeeriumi ülesehitanud just selle maavaraga mis tal endal leidub ja mida kaevandatakse
juures jätkub seda 85 aastaks (2). Viimase nelja aasta jooksul on uraani hind teinud läbi suure tõusu, mis suurendab uraani varusid veelgi, sest varem majanduslikel kaalutlustel kõrvale heidetud väiksema uraanisisaldusega maagid on nüüd taas päevakorda kerkinud. Ja kuigi uraani hind on kahtlemata elektri tootmisel oluline, moodustab see vaid väga väikese osa tuumaelektrijaama kogukuludest. Uraani tootmisesse investeeritavad summad on samuti viimastel aastatel suurenenud. Praegu katsefaasis olevad uue tehnoloogilise lahendusega tuumareaktorid kulutavad mitmeid kordi vähem tuumakütust ning on praegustest tuumareaktoritest ohutumad. Tuumaenergia vastu ei ole mitte ühtegi piisavalt mõjuvat argumenti, mis oleks piisava kaaluga, et tuumaenergia maailma energeetika tulevikust välja jätte. Pigem vastupidi, läheneva naftatootmise tipu ja üha kuhjuvate keskkonnaprobleemide taustal on tuumaenergia kõige mõistlikum suuremahuline elektrienergia tootmise viis.
annaabi.ee 
