Pool valiti Eesti Vabariigi algaastatel I, II ja III Riigikogu liikmeks, ning et ta oli kutsutud põllutööministri kohale, kus ta töötas aastail 1919- 1921 vastavalt 0. Strandmanni, J. Tõnissoni ja A. Piibu valitsuse kabinetis. Th. Pooli ministriks oleku ajal võeti vastu maareformiseadus (25. okt. 1919.a.), mis oli oma olemuselt kapitalistlikes riikides teostatuist radikaalseim. Jaotamisele kuulus 2,3 miljonit hektarit maad. Ministrina osales Pool ka Eesti Vabariigi põllumajanduse katseasjanduse sihtjoonte ja katsepunktide võrgu väljakujundamisel. Biograafilised andmed Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana ja aastail 1929-1932, Talumajanduse Nõuandebüroo eriteadlasena. Viimase üleminekul loodud Põllutöökoja alluvusse siirdus Th. Pool püsivalt elama Piistaoja tallu. Biograafilised andmed Th
ebareeglipärastele perioodilistele kõikumistele. Selle tõttu ei ole võimalik regulaarselt seemet varuda ja tuleb seemet hoida piisavas mahus hoiul. Optimaalne on hoida seemnereservis 3,0 tonni männi-, 3,5 tonni kuuse- ja 0,2 tonni lehtpuuseemneid METSATEADUS JA -HARIDUS Metsateadus Eestis tehtava ja Eesti oludele vastava metsandusalase katse- ja uurimistöö vajadust on rõhutatud Eesti iseseisvumisest alates. Esimesel metsateadlaste päeval 1923. aastal esitati ulatuslik katseasjanduse korraldamise kava, mis nägi ette katseasjanduse juhtimise komisjoni loomise ja katsemetskondade moodustamise. Katsemetskonnad töötasid alates 1930. aastatest, sõltuvalt rahastamisvõimalustest vahelduva eduga kuni 1993. aastani. Metsanduslik teadustöö toimus esialgu üksnes Tartu Ülikooli metsaosakonnas, hiljem ka 1936. a Tartu Ülikooli juures moodustatud metsanduslikus uurimisinstituudis. Viimase koosseisus oli rahalistest
annaabi.ee 
