Näiteks tehti ühes uuringus katsealustele ülesandeks lugeda ühe maja üksikasjalikku kirjeldust, lähtudes seejuures kas eduka kinnisvaramaakleri või siis murdvarga vaatevinklist. Selgus, et erinevad perspektiivid möjutasid seda, mida märgati: esimesel juhul hakkas silma lekkiv katus, teisel hinnaline mündikollektsioon. Teises katses kirjeldati patsiendi visiiti hambaarsti juurde, kuid pärast kuuldi katsealustelt ka selliseid detaile, mis tüüpiliselt niisuguses olukorras küll esinevad (registreerimine sekretäri juures, ajakirjade vaatamine ooteruumis jne), kuid antud kirjelduses ei olnud hoopiski mainitud. Mõlemal juhul mõjutas katsealuste mälu asjaolu, et neil olid teatavad eelteadmised maailmast ja ettekujutus, kuidas maakler, murdvaras või hambahaige võiksid antud situatsioonis käituda.
Ühes uuringus loeti katsealustele isikutele ette lugu kahest inimesest, kes surid kurnatuse tagajärjel pärast ellujäämist lennuõnnetuses, mis toimus kuskil kaugel ääremaal. Ühe ohvri kohta said katsealused teada, et see suri ühe ja veerandmiili kaugusel õnnetuspaigast ning teise kohta, et see läbis omal jõul seitsmekümneviiemiilise teekonna. Seejärel küsiti katsealustelt isikutelt, missuguse kompensatsiooni määraksid nad nende kahe hukkunu perekondadele. Katsealused määrasid ohvri, kes jõudis peaaegu eesmärgini, perekonnale märkimisväärselt suurema rahasumma, kui selle perekonnale, kes hukkuseesmärgist kauge. Ilmselt tundsid nad, et esimese saatus, kes jõudis pääsmise lähedale, oli palju rängem (n.ö enam ,,ebaõiglane"), kui teise saatus. Taastades oma kujutluses toimunud sündmuse, leisid
annaabi.ee 
