nimetab pole kaugeltki mitte ühepikkused. Milgram seevastu muutis joonte testi hoopis teistsuguseks , et saada aru paremini kuulekusest, mida suudab teha tavaline inimene tänavalt. Ta hakkas tegema testi elektrilöökidega testi. Ta avaldas 1974 aastal raamatu Obedience to Authority . Selle eest sai ta psühholoogia auhinna ,mis anti talle Ameerika Arenenud Teaduste Akadeemiast. MILGRAMI KATSE Katse viidi läbi kolme osapoolega ja mitu korda ja paljude katsealustega. Autoriteet( doktor) , kes andis käskluse. Käskluse täideviija ( oli tavaline inimene) , kes pandi õpetaja ametisse. Kolmas osapool oli õpilane. Õpetaja ja õpilase rollide kättejagamiseks tõmmati loosi( tegelikult oli varem rollid jagatud). Neile tehti lühiülevaade , et ole veel täitsa arusaadav kuidas õppimine toimub , kui vale vastuse eest on karistus. Neile mainiti , et karistuseks on elektrilöök , sest õppija on teises toas ühendatud aparaadiga mille kaudu
nad palju rohkem kui tavaline inimene. Mengele proovis leida selle sideme füüsilist põhjust ja ka seda, kas ja kuidas saaks neid võimeid üksikult sündinutele edasi kanda. Siin võib näha tugevat seost Nietzche Übermensch'i ehk üliinimese teooriaga, mis oli natsionaalsotsialistliku ideoloogia vankumatu osa. Mengele kinnitas ka 20 aastat pärast natsi-Saksamaa lagunemist, et tema ei ole sooritanud ühtki kuritegu. Hoopis vastupidi, ta olevat suure ebaõigluse ohver. Oma katsealustega ja eriti lastega oli ta suur sõber. Ta tutvustas end kui Onu Mengele ning jagas maiustusi. Noored kutsusid teda lausa Kaitsja Mengeleks, kuna need, keda valiti välja tema näiliselt hulludeks eksperimentideks said paremini süüa ja neile võimaldati paremad elamistingimused. Teisalt on üks kinnipeetavatest Mengelet kirjeldanud kui ,,arsti, kes on võimus hullunud ja keda keegi ei tehtu eest ei küsitle." Ülim