sordilehes on ta alates 1998. aastast. (OlderGrupp OÜ, 21.10.2017) Saagikus Eestis Aastatel 1993...1995 Jõgeval läbiviidud viie katse keskmisena (kaheniiteline kasutamine kahel kasutusaastal) on sort `Ilte' ületanud diploidset standardsorti `Jõgeva 205' haljasmassisaagilt 21,3 % (saagid vastavalt 65,4 t ha-1 ja 53,9 t ha-1) ning heinasaagilt 8,3 % (10,92 ja 10,08 t ha-1) (joon. 1). Saagi kuivaine proteiinisisaldus oli sordil `Ilte' 17,7 %, sordil `Jõgeva 205' 16,4 %. Kahe katseaasta (1988...1989) keskmine seemnesaak oli sordil `Ilte' 326 kg ha-1, standardsordil `Jõgeva 205' aga 234 kg ha-1. (Bender, 1996) 70 65.4 60 53.9 50 40 t ha-1 " " 30 20 10.92 10.08 10 0
Hübriidlutsern (HL) 14,82 11,83 11,27 HL + põld-raihein 13,71 14,38 11,82 HL + harilik aruhein 15,20 14,96 10,62 HL + roog-aruhein 15,51 14,52 11,04 HL + päideroog 14,86 13,67 9,47 HL + ohtetu luste 15,47 13,05 9,73 Lutserni-põld-raiheina ja lutserni-hariliku aruheina segude KA seeduvus oli kolme katseaasta I ja II niites võrreldav puhaskülvide seeduvusega (vastavalt 630-660 g kg -1 ja 635-680 g kg-1 KA vastavalt segu ja puhaskülv). Lutserni-kõrreliste katsetes sobisid hübriidlutserni seemnesegus klassikalist põldtimutit asendama keskmise arengukiirusega leherikkamad kõrrelised - karjamaa raihein, harilik aruhein lisaks ka põld-raihein hariliku lutserniga. Roog- aruhein soodsates kasvutingimustes oli agressiivne saateliik, eriti hariliku lutserni segus.
annaabi.ee 
