Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt kujutiseandmed välja tavalisest muutmälust (põhimälust) ning kirjutab need siis videomällu. Videomälust (kaardipuhvrist) teisendatakse andmed kuvaadapteri digitaal- analoogmuunduri abil analoogsignaaliks, mille abil juhitakse kuvarit (näit. elektronkiirt kuvari katoodkiiretorus). Harilikult on videomälu suuruseks 1 või 2 MB ning see asub videoadapteri plaadil. Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor. Seda vüib ta teha ka videokaardi kaudu. Arvestades
Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt kujutiseandmed välja tavalisest muutmälust (põhimälust) ning kirjutab need siis videomällu. Videomälust (kaardipuhvrist) teisendatakse andmed kuvaadapteri digitaal- analoogmuunduri abil analoogsignaaliks, mille abil juhitakse kuvarit (näit. elektronkiirt kuvari katoodkiiretorus). Harilikult on videomälu suuruseks 1 või 2 MB ning see asub videoadapteri plaadil. Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor. Seda vüib ta teha ka videokaardi kaudu. Arvestades
Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt kujutiseandmed välja tavalisest muutmälust (põhimälust) ning kirjutab need siis videomällu. Videomälust (kaardipuhvrist) teisendatakse andmed kuvaadapteri digitaal-analoogmuunduri abil analoogsignaaliks, mille abil juhitakse kuvarit (näit. elektronkiirt kuvari katoodkiiretorus). Harilikult on videomälu suuruseks 1 või 2 MB ning see asub videoadapteri plaadil. Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor. Seda vüib ta teha ka videokaardi kaudu. Arvestades
annaabi.ee 
