Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemili-sed reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb
metalli süttimise. Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodija katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli astatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraamilised materjalid ja plastid. 7 Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Masinaehitusmaterjalid (6.12.2006) http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/Materjalid.pdf (6.12.2006)
Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida Homogeensetes sulamites on erinevate põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja gaaside elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. kristalsetest faasidest. Sulamite struktuur on keerulisem, kuna aatomitel on erinevad raadiused. 2
pooljuhtideks või dielektrikuteks. Materjalide kasutusomadused Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraamilised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed,
pooljuhtideks või dielektrikuteks. Materjalide kasutusomadused Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraamilised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed,
Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (nafta, bensiin), kusjuures metall reageerib otse keskkonna agressiivse komponendiga. Olulisem on kõrgtemperatuuriline gaaskorrosioon (sisepõlemismootorite detailid, aurukatelde küttepinnad jms). Elekrokeemiline korrosioon toimub elektlüüdilahuses või sulas elektrolüüdis ning seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuute pinnal. Elektrokeemilise korrosiooniga kaasneb alati elektrivoolu tekkimine. Elekrokeemiline korrosioon hävitab metalle merevees, niiskes õhus, pinnases. Sagedasti võtavad sellest osa ka mikroorganismid ja uitvoolud. See korrosioon annab ca 80% kõikidest korrosioonikahjustustest. Välispidi järgi jagunevad korrosioonikahjustused üldiseks ja paikseteks. Paikne korrosioon omakorda jaguneb laiguliseks, rõugeliseks,
suhtes ebaühtlane Mida mõistetakse materjali korrosioonikindluse all? - Korrosiooniks ehk roostetamiseks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni (põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel) ja elektrokeemilist korrosiooni (põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokku-puutepinnal). Korrosioonikindlamad on keraamilised ja polümeersed materjalid. korrosiooni suhtes vastupidav, korrosioonile allumatu. Kaitsmine: metalli pinna katmine värviga , pinna katmine tsingiga, kuumtsinkimine või nende kasutamine koos Korrosioonikindlamad on keraamilised materjalid ja plastid. Kuidas hinnatakse materjali tulekindlust? -Tulekindlus materjali võime taluda väga kõrget temp pika aja kestel, ilma
makrogalvaanielementide moodustumises pinnale. See leiab aset elektrolüüdi lahuse või sula elektrolüüdi osavõtul. Moodustuvad galvaanielemendid, milles hävib anoodiks olev aktiivsem metall ja/või selle ümbrus. Ühelausega – metalli hävinemine metalli ja elektrolüüdilahuse kokkupuutepinnal kulgevate elektrokeemiliste reaktsioonide – anoodi- ja katoodiprotsesside – tagajärjel. Anoodiprotsessis metall lahustub või muundub tahkeks korrosioonisaaduseks. Tavalisimad katoodiprotsessid on vesiniku eraldumine ja lahustunud hapniku redutseerumine. 27. Sool on keemiline ühend, mis polaarses lahustis (vesi, etanool) dissotseerub katiooniks ja anioodiks. Soolad klassifitseeritakse järgmiselt: 1)Happe järgi, millest on sool saadud – kloriid, nitraadid, sulfaadid, fosfaadid, fluoriidid jt.; 2)Prootoni ja hüdroksiidrühma sisalduse järgi:a)happelised – NaHCO3, NaH2PO4; b)aluselised – Mg(OH)2CO3, Cu(OH)2CO3. 3) Vees
milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse Purustavad katsed (teimid) keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- detail või selle materjalist valmistatud (valatud, ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokku- pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad puutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude teimikud. Metalsete materjalide korral on põhi- korvamiseks kulub umbes 10% metalli aasta- listeks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plast- toodangust. Korrosioonikindlamad on keraamilised sed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõva- materjalid ja plastid. sulam jt
annaabi.ee 
