siis tal oli viha protestantismi vastu hakkas ta neid hävitama ja sai oma hüüdnimeks Verine Mary. Ise ta suri aastal 1558. Troonile sai tema poolõde Elisabeth I (Elisabethi emaga abiellumiseks oligi loodud anglikaani kirik.) Elisabeth esimene valitses Inglismaal üle poole sajandi ja seda nimetatakse kuldseks ajaks. Tema ajal fikseeriti lõplikult anglikaani kirik ja parlament kinnitas selle 1571. Hispaania kuningas üritas veel inglismaad katoliseerida ja ründas inglismaad oma laevastiku e võitmatu armaadaga, aga ebaõnnestusid. Prantsusmaal - Luterlusest suurimat poolehoidu leidis kalvinism Prantsusmaal, kalvinismi esindajat nimetati hugenotiks. Prantsusmaal puhkes katoliiklaste ja hugenottide vahel sõda. (sai alguse 1562. Kui katoliiklased hugenottide jumalateenistuse ajal neile kallale) See vallandas hugenottide ülestõusu. Tagajärjeks oli: mitmed olid tapetud, sajad olid haavatud.
Stanislav Hosius (kardinal, Ernlandi e Varmija piiskop) 1551-1579 piiskop; Preisimaal. Tema kirikupoliitiline roll väga oluline. Kirik mille peamine vaatamisväärsus Kopernik. Hosius tõi Ida-Euroopasse jesuiidid. Tema ajal rajati Kromsbergi akadeemia- oli ka Liivimaa jesuiitide keskne koolituspaik, seal hakati misjonäre koolitama (taga suur plaan, mille taga töötas ka Antonio Possevino, katoliseerida Vm). Tartusse rajada jesuiitide kool- koolitada Vm pärit inimesi preestriteks ja misjonärideks, et nende abil Vm muuta katoliiklikuks. Valgevene kirjanduse isa- Skaryna (surn 1553). Pärit Polotski kaupmehe perest, Krakovi ülikoolis õppinud. Viibis ka Prahas. 1517.a trükkis Prahas Valgevene keelse palveraamatu. 1517-1519 Piibli, 1522.a alustas tõlkimist Vilniuses. Vm palju hiljem, alles 1583.a Ivan Fjodorovi poolt (enamus elust tegutses hoopis Poola- Leedu riigis)
annaabi.ee 
