Muistse Rooma ja Itaalia jumalad on suuresti ühed-samad ning ega ka tänapäeva uskumused palju ei erine. Kokkuvõte: (Liis Leemet) Itaalia ajalugu on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Itaalia uskumused, traditsioonid ja suur osa kultuurist on väga tugevalt mõjutatud etruskides ja Roomast. Selles töös üritasin ära tuua erinevused Itaalia ja teiste kultuuride jumalate vahel. Suuri erinevusi loomulikult ei ole kuna Itaalias valitsevaks usundiks on ikkagi Rooma katoliikus. Ka ajaloolidelt on vähe leida Itaalia oma muistendeid, suuri eeposeid, sõjamehi jne. Kõik selline on ikkagi mõjutatud Roomast. Kultuurihoiakud: (Kersti Vellearu) Perekond on itaallaste elus tugipunkt, millest nenede vastuvaidlematu ühtsus ja traditsioon alguse saab. Perekonnatundest on välja kasvanud campanilismo (sõna - sõnalt ,,lojaalsus oma kellatornile") idee usk, et kodulinn või laiemalt oma paikkond on see kõige parem. Igaühe
Usk ehk religioon on uskumuste kogu mida mingi inimeste hulk jagab. Maailma vanimaks usuks on loodus usk. Inimõiguste järgi ja inimõiguste kohaselt on õigus igal inimesel vabalt valida usku. Ajalooliselt kuulub Eesti juba 800a. Kristliku Lääna-Euroopa kultuuri piirkonda. Enamik Eesti usklike on kristlased, suhtumine sellesse usku on vastuoluline, sest ristiusk toodi siia möögaga. Pakjude arvates on meie õigeusk esiisade maausk ehk taara usk. U 400a valitses meid katoliikus. Rootsi võimuajal 17.saj kinnitus luteri usk. 19.saj astusid paljud vabatahtlikud vene õigeusku.Tp on enamik eestlasi atesid(ei usu jumalat), angnastikud(naq usub ja ei usu ka), vai " leigd usklikud" kirikus käiakse ainult suurtel kiriku pühadel. Eesti suurim kirik on EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK (EELK). Seda juhib peapiiskop. Eestis on üle 150 koguduse, milles liikmeid umbes 180 000. EELK-l on oma kõrgkool-usu teaduste instituut. Eesti apastlik õigeusu kirik
annaabi.ee 
