Märkigu seda vaid fakt, et 174 riigi diplomaadist on Euroopa Liidu liikmesriikide omi 12, suurriikidest veel USA, Kanada, Austraalia, Poola, Ukraina, Venemaa pluss ÜRO ja praktiliselt enamus Ladina-Ameerika ja Aafrika riikidest. Vatikani diplomaatiline olulisus ei seisne mitte niivõrd kuurias ja selle tegemistes, kuivõrd kogu akrediteeritud diplomaatilise korpuse omavahelises informatsioonivahetuses. See on nagu pidev pulbitsev postijaam miljardite informatsioonibittidega. Kuid miljardile katoliiklasele üle kogu maailma pole ehk see poliitiline dimensioon niivõrd olulinegi. Neile on tähtis traditsioonide püsimine ja religioosse dimensiooni inimeselähedus. Katoliiklust samastatakse ladinliku kultuuridimensiooniga ja selle liikmetena võetakse kuulumist katoliku kirikusse iseenesestmõistetavana. Sekulaarne maailm on küll tekitanud teravat vastuseisu perepoliitika jäikusele ja vaimulike abielutusele, kuid protestides teatakse, et see jääbki protestiks. Sisemiselt ollakse ka
seksuaalsust või võimutahet. Sel moel seda sisu alla hinnates oleks võimalik paljusid patsiente teatud määral kaitsta vahetu kogemuse riski eest. Kuid ma tean, et see teooria on tõsi vaid osaliselt, mis tähendab, et see formuleerib neurootilisest isiksusest vaid teatud aspektid. Ning ma ei saa rääkida oma patsientidele seda, millesse ma ise täielikult ei usu." (JUNG 1977: 44). Siin kerkib üles poleemiline küsimus, et kui Jung ütleb katoliiklasele, et too läheks preestri juurde pihile, kas siis tema kui protestant mitte ei soovita asja, millesse tal enesel pole usku? Jung selgitab siinkohal erisust, mis tema arvates on empiirilisest maailmapildist tuleneval uskumisel ning religioosse sisuga uskumisel. ,,Selleks, et taolisele olulisele küsimusele vastata, pean ma kõigepealt selgitama, et kui vähegi võimalik, ei kuuluta ma enda uskumusi. Kui minult küsitakse, siis kindlasti jään ma oma
annaabi.ee 
