(piiskop Albert pühendas Liivimaa ja siinse kiriku jumalaema Maarja auks). Henriku Maarja-ülistus on väga kenas kooskõlas keskaegse Euroopa üldise lopsaka Maarja-kultusega, tema Maarja kuju on ema arheotüübile vastavalt armastav, abistav, halastav, helge, hea, igavene, leebe. Oma praktilises käsitluses teeb Henrik vahet kahe maailma- paganate ja kristlaste- vahel. Tema ettekujutused endast ja ümbritsevast ei erinenud kardinaalselt paganlikest. Maagia oli katoliiklasel tähtsal kohal kristliku ideoloogia kõrval. Kristlased ei kahelnud paganate jumalate(kurivaimude) olemasolus. Eestlaste 13. sajandi alguse uskumused taandatakse animismiteooria alla. Ürgvanade uskumuste järgi olid pühad vanad hiied(surnute asupaigad). Henrik kirjutab, et eestlased harrastasid rituaalselt kannibalismi: sõid oma vastaste rinnust väljakistud südame. Süda nagu verigi kujutas endast erilist jõukontsentraati
Pariisis ega kuningakojas. Hugenottidele antud õigused muutsid nad omamoodi riigiks riigis: neil oli õigus kutsuda kokku generaalstaatide sarnaseid poliitilisi koosolekuid, neil olid oma esindajad kuninga juures, neile jäeti alles ka varem eraldatud kindluslinnad, milledest tuntuim oli La Rochelle. Suur osa katoliiklasi pidas Nantes'i edikti liigseks järeleandmiseks. Kuningale korraldati enam kui kakskümmend atentaati, enne kui 14. mail 1610 õnnestus fanaatilisel katoliiklasel Ravaillac'il Henri IV tappa. Henri IV valitsusajal kodusõjas laastatud Prantsusmaa kosus, paljuski tänu rahanduse peakontrolöri hertsog Maximilian de Sully tegevusele, kes korraldas ümber riigi maksusüsteemi. Kuningas ei unustanud ka alamkihtide heaolu, pidades vajalikuks, et ,,ka kõige vaesem Prantsuse talupoeg saaks pühapäeval kana potti panna." Louis XIII Prantsusmaa troonile tõusis mõrvatud kuninga üheksa-aastane poeg Louis XIII [161043]. Tema
annaabi.ee 
